Müüdimurdja: seksuaalsus ja soolisus oma täies (tõenduspõhises) ilus

Foto: Illustratsioon: Andre Taal

Seksuaalhariduse vajalikkus koolides ja lasteaedades on Eestis juba aastaid kuum teema. Noorte harimise kõrval räägitakse vähem aga müütidest, mis 70ndate teadustöödest rändasid naiste- ja erootikaajakirjade lehtedele ning on tänaseks kultuuriliste tõekspidamistena kanda kinnitanud. Milliseid on levinud, nüüdseks kummutatud müüdid seksuaalsuse kohta ning kuidas viia uued teadmised massidesse?

Eesti riiklikus õppekavas sai seksuaalharidus osaks inimeseõpetuse tundidest 1996. aastal. Kui toimetuses meenutame, mida kasulikku neist mäletame, meenuvad bioloogiliste funktsioonide detailid, pildid suguhaigustest, tasuta kondoominäidised ning video sünnitamisest. Seksuaalsuse uurija ja õpetaja Emily Nagoski (PhD) 2015. aasta raamat “Come As You Are”, kuhu viimase 30 aasta oluliseimad avastused seksuaalsusest, on inimeseõpetuse tundide kõrval kui sõõm värsket õhku. 

Seksuaalhariduse ekspert Kristina Birk-Vellemaa sõnul on koolides seksuaalhariduse osas teadlikkus kasvanud. “Mida teadlikumalt ja mitmekesisemalt me suhtume, mida teadlikumaks me nendel teemadel muutume, seda mitmekihilisemaks ka meie jaoks seksuaalsuse temaatika muutub,” ütles Birk-Vellemaa. 

Järgnevalt toome välja autorite arvates viis kõige huvitavamat avastust. Sealjuures soovitame kõigil lugejatel soetada Emily Nagoski raamat, sest avastusi on seal kõvasti rohkem, üks ühiskonna tervikliku heaolu vaates olulisem kui teine.

1. Inimeste seksuaalset reaktsiooni juhib kahepidine kontrollmudel: seksuaalse stimulatsiooni n-ö pidur ja gaas.

Erutuseni viiv “gaasipedaal” (ingl k “Sexual Excitation System”) reageerib ajule seksuaalsena tunduvatele stiimulitele – selleks võib olla kõik, mida näeme, kuuleme, maitseme või muul moel tajume või ette kujutame. “Pidur” (ingl. k “Sexual Inhibition System”) reageerib aga võimalikele ohtudele, mille alla kuulub kõik, mida aju tõlgendab hea põhjusena mitte erutuda. Selleks võib näiteks olla hirm suguhaiguste, soovimatu raseduse või sotsiaalse häbistamise tõttu, aga ka probleemid lähisuhtes. Kellelgi pole kaasasündinud “piduri” ja “gaasi” stiimuleid. Meie närvisüsteem õpib mõjudele reageerima varasemate kogemuste põhjal. Inimeste “pidur” ja “gaas” on erineva tugevusega – tee artikli lõpus olev test, et teada saada, kas oled pigem tundliku gaasi- või piduripedaaliga!

2. Iha tekkimise juures mängib suurimat rolli kontekst.

Kontekst tähendab siinkohal nii väliseid tingimusi (näiteks kellega ja kus sa oled, kas olukord on riskantne või turvaline, tuttav või võõras) kui ka sisemist tasakaalu (kas oled stressis või rahulik, usaldav või kahtlustav, armastav või eemaletõmbunud). Heaks näiteks sellest, kuidas aju stiimuleid kontekstist sõltuvalt erinevalt tõlgendab, on kõditamine: kui sind kõditatakse ajal, mil oled mängulises tujus, mõjub kõditamine meeliülendavalt; kui seda tehakse siis, kui oled juba niigi ärritanud, ajab see lihtsalt rohkem närvi.

3. Meeste suguelundite reaktsioonid on umbes 50% juhtudest seotud sellega, kui erutatuna nad ennast ise tunnevad. Naistel on see vastavuses kõigest 10% olukordadest.

See erinevus on tingitud sellest, et stiimulid, mida meie mõistus võib tõlgendada seksuaalselt relevantsena (ehk põhjusena oodata seksuaalset olukorda) ei pruugi samaaegselt äratada isu seksi vastu (ehk seostuda nautimisega). Meeste närvisüsteem kipub neid kahte tihedamini ühendama, samas kui naiste jaoks mängib kontekst suuremat rolli. Naiste genitaalid reageerivad ka videotele, mis ei lähe kuidagi kokku nende seksuaalsete huvidega; nad võivad samaaegselt minna märjaks ja olla üldse mitte erutatud. See ei tähenda, et naised on katki, vaid lihtsalt meestest erinevad.

4. Inimesed jagunevad laias laastus kaheks: spontaanse ja reaktiivse iharlusega tüüpideks.

Spontaanne iha on see, mida üldsus peab ekslikult normaalsuseks: seksiisu lihtsalt tekib tänaval kõndides või oma mõtteid mõlgutades. Nii funktsioneerivad umbes 75% mehi ja 15% naisi. Reaktiivse ihaga inimeste jaoks peab juhtuma midagi seksikat, et seksiisu tekiks. See ei tähenda tingimata, et nad ei soovi ise seksi algatada; nende mõistus vajab lihtsalt tähendusrikkamat stiimulit kui mööda puhuv põhjatuul. Peamiselt reaktiivset iha kogevad umbes 5% mehi ja 30% naistest. Ülejäänud jäävad skaalal kord ühele, kord teisele poole ning nende erutumine sõltub peamiselt kontekstist.

5. Seks pole ellujäämiseks vajalik tung nagu nälg või janu.

Stress on ellujäämisega seotud, seks – olgu nii tore kuitahes – aga mitte. Seetõttu mõjubki stress umbes 80%-90% inimeste seksiisule täiesti hävitavalt. Ülejäänud väike osa võib olla seksi enda närvisüsteemis stressiravina kodeerinud, aga ka nende jaoks raskendab stress orgasmi saamist ning tunne on igatahes teistsugune kui stressivabal hetkel seksides. Miks? Stress äratab meie ellujäämisinstinkti. Ürgne osa meie ajust saadab närvisüsteemile signaali: appi, meid rünnatakse, me oleme ohus! Selleks, et seksiisu taastuks, tuleb stressitsükkel enda jaoks lõpetada. 

Seksuaalhariduse ekspert Kristina Birk-Vellemaa selgitab, et seksuaalne tunnetus ja eneseväljendus on inimeste vahel väga erinev. “Inimene ei ole ainult seksuaalne olend. Inimene on lisaks kõigele muule ka seksuaalne olend,” ütles Birk-Vellemaa. 

Kondoom enne väärtusi

Birk-Vellemaa sõnul alustatakse seksuaalhariduses õpetamist liiga tihti tagajärgedes, mis tegelikult on ainult püramiidi tipp. “Seksuaalhariduse vundament peakski tegelikult olema identiteet ja väärtused, siis me saame sinna peale üles ehitada kõik need muud teemad. Kui me ei loo vundamenti, siis seal katusel tegelikult ei ole väga hästi kuskile kinnituda,” ütles Birk-Vellemaa. 

Peale selle, et tagajärgede esmajärjekorras käsitlemine ei anna head baasi väärtustest rääkimisele, ei ole see ka kuigi seksuaalselt positiivne lähenemine. Birk-Vellemaa hinnangul aetakse vahel segi seks-positiivne lähenemine ja üleseksualiseerimine. “Peame lähenema nii, et seksuaalsus on midagi loomulikku, midagi normaalset, midagi toredat, head ja ilusat. Vahel nagu kipuvad need sellised piirid hajuma,” ütles ta. 

Nagu nendib Nagoski raamatus Kanada seksuaalhariduse ekspert Robin Milhausen: “Seksuaalkasvatus, mille käigus õpetame naisi ütlema ainult “ei”, rõhudes haigustele ja häbile ja hirmule rasestumise ees, viib paratamatult seksuaalsete funktsioonihäireteni. Aga kohe, kui naised 18 saavad, peaksid nad olema seksuaalsuse etalonid, saama multiorgasme ning olema vabameelsed. See pole loogiline. Mitte ükski sõnum, mida ühiskonnana saadame, ei valmista naisi selliseks tulevikuks ette.”

Täida seksuaalse temperamendi test! 

Küsimustikku võivad täita kõik, olenemata soost või seksuaalsest orientatsioonist.

“Pidur” ehk seksuaalsust pärssiv süsteem (ingl. k “Sexual Inhibition System”)

Vali vastus, mis sind kõige paremini kirjeldab.

Loading...

Seksuaalsuse temperamendi testi teise osa saab lahendada siin: https://4jaleht.postimees.ee/7197713/muudimurdja-seksuaalsus-ja-soolisus-oma-taies-toenduspohises-ilus-ii-osa. Vabandame tehnilistel põhjustel tingitud ebamugavuste tõttu.

Allikad:

Erick Janssen ja John Bancroft, “The Dual Control Model”, 1996.

Cynthia A. Graham, Stephanie A. Sanders, Robin R. Milhausen, “The sexual excitation/sexual inhibition inventory for women: psychometric properties”, 2006; ; Emily Nagoski, “Come As You Are”, 2015.

E. Laan, W. Everaerd, A. Evers, “Assessment of female sexual arousal: response specificity and construct validity”, 1995.

Zoë D Peterson, Erick Janssen, Ellen Laan, “Women's sexual responses to heterosexual and lesbian erotica: the role of stimulus intensity, affective reaction, and sexual history”, 2009.

Kelly D. Suschinsky, M. L. Lalumière, M. Chivers, “Sex Differences in Patterns of Genital Sexual Arousal: Measurement Artifacts or True Phenomena?”, 2009.

Ellen Laan, Stephanie Both, “What Makes Women Experience Desire?”, 2009.

Lies Hendrickx, Luk Gijs, Paul Enzlin, “Sexual Difficulties and Associated Sexual Distress in Flanders (Belgium): A Representative Population-Based Survey Study”, 2016.

Rand J. Gruen, Joshua Ehrlich, Raul Silva, Jack W.Schweitzer, Arnold J.Friedhoff, “Cognitive factors and stress-induced changes in catecholamine biochemistry”, 2000. 

Sally S. Dickerson, Margaret E. Kemeny, “Acute stressors and cortisol responses: a theoretical integration and synthesis of laboratory research”, 2004.

Emily Nagoski, “Come As You Are”, 2015.