Cum laude’ni jõudmine nõuab motivatsiooni ja head planeerimist

Foto: Andre Taal
, 4dimensiooni autor
Copy

Kui juba ülikooli lõpetamine on saavutus, siis cum laude pälvimine on mitmekordne pingutus, milleni ei jõua igaüks. Selleks, et saada teada eduka õppimise saladust, rääkisime kolme Tartu Ülikooli vilistlasega, kes lõpetasid 2022. aastal cum laude.

Informaatika bakalaureuseõppe vilistlane Joonas Halapuu püstitas eesmärgiks saada stipendiumit. Eriala tundus mõõdukalt raske, kuid huvitav. Võrreldes gümnaasiumiga näis ülikool talle isegi lihtsam, sest matemaatika ja programmeerimine olid südamelähedased ja suur õnn oli, et tüütut vene keelt polnud enam tunniplaanis.

Religiooniuuringute ja teoloogia bakalaureuseõppe vilistlane Anna-Katariina Traks astus ülikooli peamiselt uudishimu rahuldamiseks, kuna teda lihtsalt huvitas teoloogia. Esialgu polnud tal plaani cum laude’t jahtida, kuid kui häid hindeid juba kogunes, motiveeris see edasi pingutama. Samuti andis hoogu tulemusstipendium, mis on küll 100 eurot kuus, aga abiks ikka.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõppe vilistlane Maia Bubnov tahtis omandada gümnaasiumiõpetaja kutset. Pärast lõpetamist suundus ta põhikooliõpetajaks, ent hiljem avanes võimalus õpetada ka gümnasiste, mis ajendas teda astuma teist korda magistrantuuri. Cum laude võib pakkuda küll mingit eelist tööturul, kuid selle peamine väärtus on Maia hinnangul siiski selgelt nähtav isiklikus saavutuses. „Kooli lõpetamine nominaalajaga on minu arvates juba suur töö ja eneseületus, aga cum laude annab pingutusele veel erilisema väärtuse ja suurema rahulolutunde,“ sõnab ta.

Tõhus õppimine nõuab teadlikku planeerimist

Kiitusega lõpetamine nõuab tõhusat õppimist ja distsipliini. Joonas, Anna-Katariina ja Maia annavad nõu, mis neid õpingute ajal aitas.

Kuigi õppejõud pingutavad, et koostada piisavalt põhjalikke ülesannete juhiseid, võivad need üliõpilastel vahel siiski juhtme kokku ajada. Anna-Katariina kogemuste põhjal tasub sel juhul õppejõuga ühendust võtta. Usuteaduskonna õppejõud on igati abivalmid, teab ta rääkida.

Anna-Katariina on veendunud, et kui osata aega planeerida, ei nõua õppimine erilisi ohverdusi muu elu arvel. Tema kasutas õpingute ajal füüsilist märkmikku, kuhu pani kirja oma päevaplaanid. Kui kõik kohustused on kirjas, siis need ei kuhju. „Pabermärkmikus saab ka tehtud asjad maha tõmmata ja see on mõnus tunne,“ ütleb ta.

Tänu heale planeerimisele sai Anna-Katariina käia õpingute kõrvalt ka tööl, kuigi väikese koormusega. Siiski ei kannatanud tema sotsiaalne elu. Päevaplaanid tunduvad küll tihedad, aga ta suutis läbipõlemist vältida, jälgides, et kohustused ei kuhjuks üle pea.

Maia jaoks oligi kõige suurem katsumus õppimiseks aja leidmine. Ülikooli kõrvalt täitis ta ka õpetaja, abikaasa ja ema rolli. Talle olid suureks toeks abikaasa ja ämm, kes veetsid tavapärasest rohkem lastega aega, et ta saaks rahulikult õppida ja loengutes-praktikumides osaleda. Kahele magistrantuuriaastale tagasi vaadates tõi ta ohvreid ilmselt lastega veedetud aja arvel – ülikooli sessioonipäevadel langes kogu lastega tegelemise koorem isa õlule. Ka sotsiaalelus tõmbas ta tagasi, osales vähem üritustel ja kokkusaamistel, et ülikooliasjad saaksid tehtud.

Koostöö viib sihile

Cum laude saamiseks ei pruugi ka hea ajaplaneerimise korral piisata omaenese tarkusest. Ikka tuleb ülikooliõpingute jooksul ette olukordi, kui mõni ülesanne on raske või õppeaine segane. Siis tasub teha koostööd sõprade-tuttavatega, kes saavad nõu ja jõuga toeks olla. Joonas ütleb, et mõõdukas koguses nn akadeemilist petturlust aitab kaasa. Akadeemiline petturlus võrdub tema jaoks tarkade inimestega suhtlemisega. „Mu lõputöö poleks tulnud pooltki nii korralik, kui mu sõber ei oleks sellele mahukat keelekorrektuuri teinud. Jah, ma tegin ilusa rakenduse valmis ja panin ka oma nägemise järgi kirja, aga sellest ilusa töö voolimisel ja mudimisel aitasid juhendaja ja sõbrad kaasa,“ lausub ta. Eksamite puhul eelistab ta hilisemaid aegu, sest siis saab teistelt küsida, milline on eksami struktuur. Ülesanded võivad olla küll erinevad, aga ettekujutus struktuurist aitab valmistumisele kaasa.

Nii Joonas, Anna-Katariina kui ka Maia said motivatsiooni hästi õppimiseks sellest, kui hinnetelehelt vaatas vastu üha rohkem A-sid. Neil olid silmapiiril nii cum laude kui ka tulemusstipendium. Kui aga motivatsioon oli maas, olid Maia sõnul kõige suuremaks toeks õpingukaaslased. „Kõige rohkem motiveeris kursusekaaslastega rääkimine, n-ö tühjaks vingumine ja üksteise innustamine.“ Seejuures toetas teda ka õppekorraldus: „Õpingute jooksul oli väga toetav see, kui mõnedes ainetes olid kodused tööd paaris- või rühmatööna. Koos tegemine mõjus motiveerivalt, sest saime pidevalt omavahel arutada ja samas oli vastutus õigeks ajaks ja hästi kõik ära teha, et teisi mitte alt vedada.“

Kirjuta ja loe mõttega

Kuna cum laude saamiseks tuleb õppida vaid väga headele hinnetele, võib mõne õppeaine puhul, kus on palju keerulist materjali, tekkida küsimus, kuidas on võimalik seda kõike meelde jätta ja häid hindeid saada. Kui usuteaduskonnas tuli näiteks mõisteid, teooriaid või isikuid selgeks õppida, olid Anna-Katariinale abiks kaustik ja pastakas: „Mulle väga meeldib asju füüsiliselt välja kirjutada, kui ma pean need päriselt faktiliselt selgeks saama.“ Anna-Katariina soovitab leida keskkond, kus saab segamatult õppida. Ta õppis vahel kodus, vahel raamatukogus ja vahel Tallinna-Tartu rongis.

Joonase sõnul aitab edukale õppimisele hästi kaasa Thomas Franki raamat „10 Steps to Earning Awesome Grades (While Studying Less)“. “Eneseareng pakkus mulle väga huvi ja see reaalselt toob kõigile küsimustele hästi vormistatud vastused, alustades üldisest talupojamõistusest ja jõudes vingemate nippideni välja,” ütleb ta.

Lihtsamatest asjadest õpetab raamat näiteks seda, et inimene on õppimises produktiivsem, kui ta hoolitseb oma keha eest: toitub enamiku ajast tervislikult, teeb regulaarselt trenni ja magab öösel vähemalt 6 tundi. Tekstide lugemise kohta on soovitatud näiteks sellist lähenemist: loe tekst esialgu pigem kiires tempos läbi ja tee enda jaoks selgeks, millistes lõikudes on päriselt oluline info. Teise lugemise ajal süvene just tähtsatesse lõikudesse. Kui püüad ühtmoodi süveneda kogu teksti, siis tõenäoliselt suudad seda põhjalikult teha vaid esimesed 10 minutit. Lugemise ajal või kohe pärast seda tasub teha ka märkmeid, mis aitavad infot meelde jätta.

Oma tegevusi planeerides tasub kõrge mõtteintensiivsusega tööd (nt lugemine, kirjutamine, uurimistöö tegemine) planeerida kellaaegadele, mis on sinu jaoks kõige produktiivsemad. Mõnel inimesel on selleks varahommikud, teisel hilisõhtud, kolmandal aeg kohe pärast loenguid – tasub märgata enda produktiivset ajavahemikku.

Raamat on tasuta internetist kättesaadav, seega lihtsalt leitav igaühele. Joonas töötas selle läbi juba gümnaasiumi ajal ja võttis saadud teadmised ühes ka ülikooli. Samuti soovitab ta loengutes ja praktikumides aktiivselt kohal käia ning kõik kodused ülesanded ära teha nii ruttu kui võimalik, et need ei kuhjuks. Nii on cum laude saamine võimalik.

Tagasi üles