„Kui mulle vagiinad meeldiksid, siis ma oleksin veel oma naisega koos” ehk transsooliste ja mittebinaarsete inimeste kohtingukogemused

Romantilistele suhetele lähenetakse eelkõige soopõhiselt, alustades sellest, kas meile meeldivad mehed, naised, mõlemad või mitte kumbki. Lähisuhteid kujundavad erinevad soopõhised eelarvamused ja ootused. Seda ka kväärkogukonnas, kus levib uskumus, et üks osapool peab olema maskuliinsem ja teine feminiinsem.

Kuigi tänapäeval on soostereotüübid vaikselt lahtumas, kasutavad mõned vanemad siiani sovetlikku ütlust „kui poiss sind patsist sikutab, siis sa meeldid talle”. Lühidalt – romantikas oleneb kohutavalt palju sellest, kas olla mees või naine. Aga mida teha siis, kui sooidentiteet ei lange kumbagi lahtrisse? Või kui ei kuuluta sinna lahtrisse sünnipäraselt?

Selgitame alustuseks, mida tähendavad erinevad terminid, mis loost läbi käivad. Transsoolised inimesed on need, kelle sooline identiteet ei klapi nende bioloogilise ja/või juriidilise sooga. Paiksoolised ehk cis-soolised on seega inimesed, kelle bioloogiline ja juriidiline sugu on vastavuses nende sooidentiteediga. Nii nagu cis-soolised, võivad ka transinimesed olla heteroseksuaalsed, homoseksuaalsed, biseksuaalsed jne. Mittebinaarsed inimesed ei identifitseeri end jäigalt mehe või naisena. Nende sooidentiteet võib olla voolav, vastavuses mitme sooga või mitte ühegi sooga.

Transsooliste ja mittebinaarsete inimeste romantilisi suhteid ja seksuaalelu kajastatakse meedias tihtilugu traagiliselt, koomiliselt või fetišeerides. Forbes kirjutas, et 2021. aastal mõrvati 375 transsoolist inimest, 58% neist olid sekstöötajad.

2020. aastal American Public Health Associationi avaldatud uuring leidis, et transsoolised inimesed kogevad poolteist korda rohkem lähisuhtevägivalda kui paiksoolised inimesed. Filmides kasutatakse siiani aegunud puänti „kohtusin naisega, aga kui voodisse jõudsime, siis tuli välja, et ta on mees”. Pornoplatvormidel on olemas kategooriad „she-male” (isik, kellel on mehe suguelundid ja naise sekundaarsed sootunnused) ja „ladyboy” (termin Taimaalt, mis hõlmab mitmeid sooidentiteete). „She-male” kvalifitseerub vaenukõnena, sest see alandab transinimest ja eitab tema sooidentiteeti. „Ladyboy” on aktsepteeritud ainult Tai transkogukonnas ning on mujal maailmas solvav.

Milline on aga romantiline ja seksuaalne maailm nende endi silmade läbi? Mõned transsoolised ja mittebinaarsed noored jagavad oma kogemusi kohtingutest, kohtinguäppidest ja lähisuhetest.

Augusti kogemus

„Uute inimestega kohtumisel on alguses kõige keerulisem see, et ma ei tea veel täpselt, kes see inimene on. Millised on tema maailmavaated? Kas ta on kõigele avatud? Kas ta on strictly hetero või gei? Sellest võivad tekkida ebamugavusmomendid,” ütles mittebinaarne August.

Selliste momentide vältimiseks mainib ta oma sooidentiteeti juba esimese kohtumise eel. Kohtinguäpid teevad selle eriti lihtsaks, sest enamasti on profiili loomisel sugu valides variantide „mees” ja „naine” kõrval olemas ka „mittebinaarne”.

August tõdes, et keegi pole talle ainuüksi sooidentiteedi pärast ära öelnud. „Pigem on juhtunud vastupidist. Inimesed on minuga n-ö eksperimenteerinud, ennast läbi minu otsinud. Mul on küll hea meel, et ma olen saanud olla abiks, aga see teeb sügavamate tunnete tundmise keeruliseks.”

Ta toob näiteks ammuse kogemuse: „Üks esimesi tüdruksõpru, kes mul oli, ütles pärast lahkuminekut, et „aa, meil oli lihtsalt lõbus” ja „August aitas mul iseennast leida”. Minu jaoks oli aga meie suhe palju tõsisem ja mulle tegi haiget, et tema jaoks olin ma ainult üks lõbus katsetus.”

Samas leiab August, et vaatamata katsumustele on tema sooidentiteet pigem eelis. „Ma olen kogenud, et kväärsuhetes on palju rohkem kommunikatsiooni kui cishet (cis-sooline ja heteroseksuaalne – S.P.) omades. Minu praegune tüdruksõber ütles kohe meie suhte alguses: „Ma ei saa täpselt aru, kes või mis sa oled. Kas sa palun jagaksid seda minuga?”. Pidasime selle vestluse maha ja mõlemad tundsid end palju kindlamalt. Me räägime üldse väga palju sellest, kuidas me end tunneme, mis meile meeldib, mis mitte, mida saaks paremini teha. Heterosuhetes kuidagi üldse ei räägita nendest asjadest.”

Meera kogemus

Enne Eestisse kolimist elas Meera mitu aastat Saksamaal ja Prantsusmaal, kuid transsooliste naiste kogemused on tema sõnul riikideülesed. „Mehed on kõikjal ühesugused. [Cishet] mehed, olenemata rahvusest, pole enamasti trans-teemadega kursis. Ja harimatus väljendub peamiselt kahel moel: mõni mees tunneb minu vastu tohutut seksuaalset tõmmet lihtsalt sellepärast, et see on talle niivõrd uus kogemus, mõni aga muutub agressiivseks,” lausus Meera.

Sellest hoolimata tunneb ta kohustust inimestega teadmisi jagada. „Inimestel, kes ei tea transsoolisusest mitte midagi, läheb mõnikord mõistmiseks väga kaua aega. Mõni pole üldse uutele vaatepunktidele avatud,” ütles ta, tuues välja ka selle, et tihtilugu piirduvad mehed lõpmatute seksijuttudega, näidates üles nullilähedast huvi Meera isiksuse ja identiteedi vastu. Siin paistavad Meera sõnul eesti mehed eriti silma. Kui jätta kõrvale negatiivsed kogemused, siis tasub harimine end siiski ära. Meera sõnas, et tavaliselt ollakse lõpuks ikkagi mõistvad ja aktsepteerivad.

Päriselus, eriti näiteks peosituatsioonis, võivad teadmatud inimesed osutuda aga palju ebamugavamaks või lausa ohtlikuks. „Ma ei julge üksi pidudel käia, sest mind fetišeeritakse ja tullakse liiga pealetükkivalt ligi. Mind on peol ka rünnatud. Kui kohtinguäpis saab äärmiselt transfoobsed inimesed ära blokkida, siis päriselus on nende vältimine palju raskem,” nentis ta.

Kaupo kogemus

Kaupo (nimi muudetud) arvas, et transsoolise mehega kohtamine ei peaks liigselt erinema paiksoolise mehega kohtamisest. „Peenis ei tee mehest meest. Pluss silikoonpeenised on olemas,” sõnas ta. „Ma ise võin küll nii arvata ja paljud ehk nõustuvad minuga, aga tegelikult võib mu identiteet osutuda üpris suureks takistuseks või stressoriks. Näiteks on uue partneri perega kohtumine alati stressirohke, sest ma ei tea kunagi, mis juhtub. Mul on olnud partnereid, kes survestasid mind enda identiteeti nende pere eest varjama. Sellised suhted pole aga väga kaua kestnud.”

Potentsiaalsed partnerid on Kaupole tema sooidentiteedi pärast ära öelnud. Kaupo sõnul teeb see haiget, kui midagi kaasasündinut ja paratamatut rikub ära muidu hea klapi. „Jah, see on valus, aga inimesed jäävad enamasti viisakaks. Seega ma püüan neid ka mõista. Muidugi on ette tulnud täiesti koomilisi momente. Rääkisin ükskord kohtinguäpis ühe härraga, kes ütles: „Kui mulle vagiinad meeldiksid, siis ma oleksin veel oma naisega koos”,” naeris ta.

Kaupo sõnul ei ole mitmed partnerid mõistnud tema sooidentiteedi keerukust. „Kuna mind on naisena üles kasvatatud, siis on mul ehk palju rohkem mõistmist naiste suhtes kui teistel meestel. Aga mõni tüdruksõber on öelnud, et ma olen lihtsalt üks loll mees ja ma ei saagi nendest asjadest aru. Inimesed panevad mehed ja naised eraldi patta ja käituvad, nagu tegu oleks kahe täiesti erineva inimliigiga. Kui sa oled korraga nii feminiinne kui ka maskuliinne, siis satutakse segadusse. Ma arvan, et ka cis-meestele võib selline asi muret teha,” rääkis ta.

Nagu kõik teised, kogevad ka transsoolised ja mittebinaarsed inimesed lähisuhetes erinevaid katsumusi. Mõni vaev on spetsiifilisem. Kas potentsiaalne partner aktsepteerib mu sooidentiteeti? Kas ta on üldse teadlik, mida transsoolisus tähendab? Kas ta fetišeerib mind selle põhjal? Mõni on aga võrreldes cishet-suhetega lihtsalt võimendatud. Kas partneri vanemad aktsepteerivad mind? Kas vestluskaaslane kohtinguäpis näeb mind ainult seksuaalobjektina? Kas ma saan partneriga oma muresid ja rõõme jagada?

Kuigi eestlased on üldjoones avatud ja aktsepteerivad, siis jääb tihtipeale puudu teadlikkusest. Igaühel võiksid olla baasteadmised transsoolisusest ja mittebinaarsusest, et vältida alusetut agressiivsust või ebavajalikke ebamugavusmomente.