Noorte seksualiseerimine pop-kultuuris ⟩ Seks müüb ja see on peamine

Meelelahutustööstus pole kunagi noorte vastu olnud helde – tohutu surve, kõrged ootused ja tihe konkurents tekitaksid igaühes stressi. Sellele kõigele lisandub pidev noorte seksualiseerimine, mis traumeerib paljusid teismelisi.

Seksualiseerimine tähendab seksuaalsuse omistamist kellelegi või millelegi, mis ei ole oma loomult seksuaalne. Tihti seksualiseeritakse alaealisi, mis on mitmel põhjusel probleemne. Alaealiste identiteet on alles kujunemas, mistõttu ei saa neid kohelda kui täiskasvanuid. Seepärast on oluline, et noortel lastaks oma minapilti kujundada nende keha rahalisel eesmärgil eksponeerimata, sest see tekitab neis segadust ja paneb nad haavatavasse olukorda.

Meelelahutustööstus teeb seda siiski tihti, jättes tagaplaanile noorte heaolu. Ohvritele jätab seksualiseerimine jälje aga terveks eluks. Lisaks saadab see teistele noortele vale sõnumi, justkui põhineks nende väärtus üksnes ilusal kehal. Kui tõsta pidevalt esile noorte seksapiilsust ja ihaldusväärseid omadusi, võib noortel tekkida arusaam, et inimese juures on tähtsaim välimus ja selle näitamine.

Teismelisena seksikate nimekirja

Selleks, et mõista paremini, mis tagajärgi toob noorte meedias seksualiseerimine, tuleb vaadata erinevaid lapskuulsusi ja nende kogemusi. Telesarja „Stranger Things” staar Millie Bobby Brown sai tuntuks kõigest 12-aastaselt, mängides tegelast nimega Eleven (Üksteist). Rolliga kaasnes suur meedia ja avalikkuse tähelepanu, mis muutis tema elu tunduvalt keerulisemaks.

Avalikkuse terava silma all üles kasvamine on niigi pingeline, kuid lisades veel fännide ja täiskasvanute ebasündsad kommentaarid keha kohta, muutub olukord veelgi raskemaks. Brown rääkis, kuidas väljaanded kommenteerisid tema kui alaealise neiu jalgu ja kutsusid teda väga täiskasvanulikuks lapseks. Vaid 13-aastasena paigutati ta televisiooni kõige seksikamate inimeste nimekirja. Selliste juhtumite valguses on raske eitada asjaolu, et meediapoolne alaealiste seksikaks nimetamine on muutunud normaalsuseks.

Sarnast teed käis Natalie Portman, kes on maailmakuulus näitlejanna ja kelle karjäär algas samuti 12-aastaselt. Portman mängis filmis „Beautiful Girls” 13-aastast tüdrukut, kes oli suhtes vanema mehega. Naise sõnul sundis see roll tema enda seksuaalsust justkui peitma. Portman on varem meedias rääkinud, kuidas teismelisena teda seksualiseerivad uudised tekitasid temas hirmu. Portmani sõnul on sellises vanuses noortel oma tunded ja huvid ning selline tähelepanu täiskasvanutelt oli ebameeldiv.

Pikisilmi täiskasvanuiga oodates

Arvukad väljaanded ja kommentaatorid loevad päevi alaealiste staaride 18. sünnipäevani. Täisealiseks saamine tähendab justkui kuulsuste õigustatud seksualiseerimist – kui alaealisi puudutavad seksuaalsed kommentaarid või nendega seotud fantaasiad on tabud, siis täiskasvanute puhul on see justkui lubatud. Sellise suhtumise küüsi langesid näiteks Olseni kaksikud, Kendall Jenner, Emma Watson ja teised tuntud naised.

Eestit raputasid viimaste aastate jooksul mitmed pedofiilia skandaalid – kohtus on süüdi mõistetud nii treenereid kui õpetajaid. Selliseid juhtumeid kerkib esile järjest enam. Kas saame üldse imestada, kui meedia kutsub alaealisi pidevalt seksikaks?

Meenutagem juhtumit, kus tänaseks täiskasvanud lauljatari Beatrice’i nimetati Kanal 2 alaealise ilmatüdrukuna kuumaks. Beatrice tegi oma lauljadebüüdi alaealisena. Laulus „Siri" kõlavad read „mu tunnetel on gangbang", vaatamata asjaolule, et neiu polnud veel täisealine. Ka tema debüütlaulu „Kuumas kohas" sõnade jaoks polnud täiskasvanutel laulukirjutajatel takistuseks luua seksuaalse tagamõttega ridu.

Sama trendi võis näha juba aastaid varem. Ansambli Push Up solist Margit Margussoni nimetati Eesti Tissimissiks milleeniumivahetuse paiku kahel korral – kui tüdruk oli 14 ja 15. 16-aastaselt laulis ta laulu „Seksikas mänguasi” ja sõnade autorite arvates oli aktsepteeritav, et noor neiu viitab oma menuhitis „Ämblikmees” kaasat ootavale soojale voodile. Paistab, et Eesti muusikatööstuses tegutsevad keskealised mehed ei tõrku kirjutamast noortele neidudele laule, mis on täis teismelistele ebasobivaid väljendeid.

Murekoht ka mujal

See ei ole aga ainuüksi Eesti probleem. Viimastel aastatel vallutas maailma Korea popmuusika ehk K-pop. Bändide liikmed näivad täiuslikena, kandes alati kõige stiilsemaid riideid ja esitades valdkonna tippude palasid. Korea muusikatööstusel on siiski mitmeid pahupooli. Majanduslik edu on Koreas tunduvalt tähtsam kui esinejate inimlikud vajadused. On tavapärane, et debüüt tehakse alaealistena, et võimalikult kaua laval püsida.

Kuigi alaealistelt lauljatelt oodatakse seda, mida täiskasvanuteltki, ei pruugi neil olla võimalust plaadifirma tahtmistest loobuda, sest neid ähvardab lahtilaskmine. Valik on suur ja lai, nii et vajadusel leiab firma hõlpsalt uue staari. Niiviisi mõjutavad plaadifirmad ning meelelahutussektor laiemalt noori end seksuaalselt näitama.

Ühe näitena võib siinkohal tuua K-popi tüdrukutegrupi 9Muses, mis pälvis üldsuse tähelepanu 2010. aastal. Debüüdile eelnenud ettevalmistusest tehti dokumentaalfilm, mida meenutas hiljem grupi endine liige Ryu Sera. Ta mäletab, kuidas muusikavideoks valitud riietus oli noorematele nii šokeeriv, paljastav ja alandav, et nad nutsid võtetel korduvalt. Plaadifirmal, mille alla 9Muses kuulus, oli ükskõik – nemad lähtusid vaid sellest, et seks müüb ja raha teenimine on peamine eesmärk. Selle nimel ohverdas firma noorte neidude enesekindluse ja -väärikuse, luues neist kuvandi, mida noored ise põlgasid.

Muusika- ja pornotööstus käsikäes

Jaapani ja Korea popmuusikas on tavapärane, et esinejad kannavad nappe koolivorme. Kuigi koolivormides ei ole midagi seksuaalset, on nende kujutamine ebasündsates lauludes vale. Koolivorm on loomult süütu ja paljude õpilaste argiriietus, kuid seda seksikana kujutades hakatakse samasugust välimust omistama ka tavateismelistele. Tänaval vilistamine ja sündsusetud kommentaarid on vaid vähesed tagajärjed, mis sellise hoiakuga kaasnevad.

Siinkohal on kindlasti oma roll ka pornotööstusel, kus õpilaste ja teismeliste kujutamine on kahjuks küllaltki levinud. Alaealistest luuakse fantaasiaid, mis porno vaatajaid erutavad. Üks enim meeldejäävamaid näiteid on Britney Spearsi muusikavideo laulule „…Baby One More Time”, kus 16-aastane Spears tantsib sensuaalselt katoliku kooli vormi meenutavas napis kostüümis.

Noorte seksuaalne huvi pole tingimata halb, vaid turvalises ja austavas keskkonnas normaalne ja tervislik. Probleemne aga on noorte seksuaalne kujutamine raha teenimise eesmärgil. Kutsun üles rohkem märkama ebasündsaid lüürikaid, kostüüme ja peidetud sõnumeid. Tihti ei pruugi noore artisti soovid ülemuste arvamustega ühtida, mistõttu on seksualiseerimise ärahoidmisel suur rõhk täiskasvanutel. Alaealistel ei ole võimekust ega kohustust veenduda, et teda ei ekspluateerita – see on täiskasvanute vastutus.