KESKKONNAKAVADE ÜLEVAADE Tunniga Tartusse, tuumaenergia ja raierahu

Foto: Andre Taal, Mihkel Lappmaa
Anna-Maria Sepp
, 4dimensiooni autor
Copy

Selle järjekordselt üsna lumevaese ja sooja talve lõpetavad riigikogu valimised. Kergendusega võib tõdeda, et rohelubadused pole kunagi varem erakondade programmides niivõrd palju täheruumi enda alla haaranud. Ka Keskkonnaagentuur tunnustab oma ülevaates erakondi senistest sisukamate ning põhjalikumate keskkonnaprogrammide eest. 4jaleht toob teieni erakondade kliima- ja keskkonnalubaduste lühikokkuvõtte.

Hiljutine Arenguseire Keskuse raport leidis, et eestlaste keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri ligi neljakordselt. Rohepöördega viivitamine tähendab, et tulevikus tuleb sellega kiirustada – nagu õppimise eksamieelseks õhtuks jätmine. Kui tulevane valitsus on keskkonnapoliitika osas lühinägelik, kannatavad selle tulemusel kõige enam tänased noored ja lapsed. Me peame tulevikus võrreldes vanemate generatsioonidega loobuma ebaproportsionaalselt paljust, et teiste riikidega sammu pidada.

Foto: Andre Taal, Mihkel Lappmaa, Markus Tamm

Ettevaatlik lähenemine

Võrreldes eelmiste riigikogu valimistega on oluliselt enam teemas taastuvenergeetika kasutuselevõtu kiirendamine, aktiivsem tegelemine kliimapoliitikaga, üleminek ringmajandusele, maakasutus ja -planeerimine.

Üheks keskkonnapoliitika polariseerivamaks teemaks on kujunenud metsandus – tabelis kollasega märgitud erakonnad pole kindlalt raiemahtude vähendamise poolt, vaid toetavad metsanduses tasakaalu ja ekspertide hinnanguid. Sõnastusest jääb aga mulje, et need erakonnad lihtsalt ei julge kindlat seisukohta võtta. Konkreetseid raiemahte mainivad oma programmides vaid Rohelised ja Sotsid – vastavalt 5 ja 8 miljonit tihumeetrit aastas (Eesti metsades raiutakse aastas keskmiselt 11 miljonit tihumeetrit puitu).

Kliimaseadus

Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest pole Eestis veel kliimaseadust. Selle loomist lubavad oma programmides viis erakonda üheksast. Konservatiivsed erakonnad seaduse loomist maininud ei ole.

Kliimaseadus paneks paika, kuidas kliimaeesmärkideni jõutakse, kes vastutab, kuidas jälgitakse eesmärkideni jõudmist, mida tehakse, kui on selgunud, et me ei ole trajektooril, kuidas tagatakse teaduspõhisus, avalikkuse kaasatus jms. Teisisõnu – kuni Eestis puudub kliimaseadus, on meie kliimalubadused antud n-ö ausõna peale.

Elu linnas

Eesti Päevalehe Roheportaali läbiviidud analüüsis selgus, et tasuta ühistranspordiga jätkamist pooldab vaid Keskerakond, selle vastu on Eesti 200, Isamaa, Reformierakond ja Parempoolsed.

Rohelised ja Reformierakond lubavad kujundada Eesti linnad selliseks, et kõik eluks vajalik on kodust vaid veerandtunnise jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel. Ka Sotsid lubavad kodu lähedal oleva hariduse, tervishoiu ja muude eluks vajalike teenuste kättesaadavust. RE mainib oma programmis ka 1 tunni Eesti ideed. See võiks täita paljude inimeste unistuse jõuda Tallinnast Tartusse 60-minutilise rongisõiduga.

Keskerakond lubab soodustada elurikkuse hoidmist linnades, moodustades rohealadest, -koridoridest ja putukaväiladest ühtse terviku. E200 programm sisaldab ideed, mille kohaselt tuleks kõik uued avalikud hooned ehitada puidust, et seeläbi puidus peituvat süsinikku pikaajaliselt siduda.

Energeetika

Kõik enda programmid avaldanud erakonnad (va EKRE) pooldavad võimalikult kiiret taastuvenergiale üleminekut. Rekordkiirelt ehitatavate tuuleparkide kõrval jääb silma Parempoolsete konkreetne ettepanek lahendada seni energiaüleminekut takistanud probleem. Erakond toob programmis välja, et taastuvenergia võimsuste rajamiseks ei ole vaja jagada rahalisi toetusi, vaid lõpetada otsustamatus ehituslubade väljastamisel.

Mitmete erakondade keskkonnaprogrammides on küll suuri kattuvusi, kuid igat erakonda eristab nende lubaduste sisukus. Parempoolsete erakonna ja EKRE programmid keskkonnateemat pikemalt ei käsitlenud. Viimane toetab Eestis põlevkivi põletamist kuni tuumajaama valmimiseni (parimal juhul aastal 3025). Eestimaa Ühendatud Vasakpartei programmi pole 15.02.23 seisuga avaldatud.

 

 

 

 

Tagasi üles