Kõrghariduse tulevik. Tudengid loobuvad õppimisest ja otsivad õnne tööturult

Foto: Andre Taal, Mihkel Lappmaa, Markus Tamm
, 4dimensiooni autor
Copy

Üha rohkem tudengeid jätab õpingud enne diplomi kättesaamist pooleli. Statistikaameti tunamulluste andmete põhjal lõpetas kõrgharidusõpingud 2021. aastal üle 9000 inimese, ent väljalangejaid oli pea 7000. Tõusutrendis püsib ka nende hulk, kes otsustavad kooli pooleli jätta. Kõrghariduses toimuv ei tohiks olla südameasjaks üksnes ülikoolidele, tudengitele ja õppejõududele. Õppurite suur väljalangevus pole pelgalt praeguse aja probleem, vaid heidab varje ka tulevikule.

Vaimne tervis versus akadeemiline kraad

2021. aastal oli Gerlin Kesa üks neist noortest, kes alustas Tartus ülikooliõpinguid. Peale esimest semestrit otsustas ta eriala pooleli jätta ja ülikoolist lahkuda. „Ma tahtsin väga-väga ajakirjandust õppida ning olin isegi terve oma tuleviku selle erialaga ära planeerinud,” rääkis ta. Tema jaoks rikkus soovi õppida ära akadeemilisus. „Ühes kaalukausi otsas oli vaimne tervis ja teises bakalaureusekraad, kuid mul oli esimene pool tugevalt miinuses ja ma ei jaksanud teha asju hinnete peale.”

Otsus õpinguid pooleli jätta ei tulnud kergekäeliselt. „Esimesed mõtted olid, et mis minust edasi saab. See kõik vajab palju mõtlemist ning toetust perekonnalt ja tuttavatelt, et sa pole labane allaandja, vaid sirge seljaga noor, kes teeb seda, mis on talle hea, ” rääkis Kesa. Pärast katkestamist püüdis ta mõnda aega selgusele jõuda, mida edasi teha. „Ma läksin töötukassasse karjäärinõustamisele ja leidsin tegevusjuhendajate koolituse. Töötukassa võttis mind sinna vastu ning tänaseks töötangi hoopis sellel alal.”

Kesa tunnistab, et ülikoolist lahkumine ja tööle suundumine muutsid keeruliseks ka suhted perekonnaga. „Me läksime emaga päris tülli sellepärast ega rääkinud pikalt. Osale perest ütlesin alles mõnda aega tagasi, et töötan tegevusjuhendajana, võtke või jätke,“ rääkis ta.

Kesa kinnitab, et pole ülikooli naasmist maha matnud, kuid selleni võib minna aega. „Ma jätkan oma õpinguid, kui tunnen, et olen selleks lõpuks valmis,” tõdes ta.

Süvenev probleem

Kesa ei ole sugugi ainus, kes otsustas ülikoolist lahkuda. Selliseid tudengeid on üha enam. Ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv Arenguseire Keskus andis möödunud aastal välja raporti „Kõrghariduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035”. Arenguseire Keskuse eksperdi Uku Varblase sõnul on bakalaureuseõppest väljalangevus Eestis küllaltki kõrge. „Kui vaatame rahvusvahelist statistikat, siis näiteks OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) andmetel ei jõua ligikaudu kolmandik sisseastujatest õpingutega lõpuni,” nentis Varblane. Võiks eeldada, et õpingud katkestatakse enamasti esimese aasta järel, ent tegelikult on olukord vastupidine ning haridustee jääb pooleli enne lõputöö kaitsmist.

Enamasti on katkestamise taga tööleminek. Tihti tehakse just erialapraktikate käigus tudengitele tööpakkumisi, millest ütlevad ära vähesed. „Tudengitele tundub, et head palka on võimalik saada ka kõrghariduseta, mistõttu jäetakse kool pooleli,“ ütles Varblane. Ta tõi näite info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnast, kus tema sõnul on küllalt levinud, et kõrgkoolis käiakse paar aastat, misjärel proovitakse õnne tööturul. „Justkui ei nähta enam vajadust õppetöö lõpuni viia, kuid see annab vale signaali võimalikele uutele tudengitele.”

Olukord tudengilinnas

Kõrgkool

Õppetöö katkestajate osakaal kõrghariduses

2020. aastal

Õppetöö katkestajate osakaal kõrghariduses

2021. aastal

Eesti Maaülikool

14,6%

16%

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

12,9%

15,1%

Kaitseväe Akadeemia

8,6%

12,8%

Eesti Lennuakadeemia

7%

12,8%

Tartu Ülikool

11%

10,2%

Kõrgem Kunstikool Pallas

8,3%

8,2%

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

7,5%

6,9%

Allikas: Haridussilm

Seitsme Tartu kõrgkooli seast oli 2021. aastal kõige rohkem katkestajaid just Eesti Maaülikoolis (16%), teisel kohal Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (15,1%) ja kolmandat kohta jagavad nii Kaitseväe Akadeemia kui ka Eesti Lennuakadeemia (12,8%). Kuigi kõikides kõrgkoolides ei ole katkestajate hulk suurenenud, pole näitajad ka oluliselt vähenenud.

Paratamatult on mõnel erialal katkestajate hulk suurem kui teistel. Maaülikoolis katkestati 2020/2021. õppeaastal bakalaureuseastmes kõige rohkem keskkonna- ja majanduserialadel, Tartu Ülikoolis bakalaureuseõppe humanitaarteaduste valdkonnas ning matemaatika ja statistika erialal. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis on katkestajaid enim tervisekaitse spetsialisti erialalt, Eesti Lennuakadeemias tehnika, tootmise ja tehnoloogia õppekava gruppides.

Kui uuringute juhi Varblase sõnul jäetakse õpingud pooleli viimasel kursusel, siis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar lausus, et neil ilmneb tavaliselt esimesel aastal, kas tudeng on akadeemiliselt võimekas, et õppetööd jätkata. „Kui tudengile tervishoiu valdkond või valitud eriala ikkagi ei meeldi, siis selgub see suhteliselt kiiresti ning on mõistlik, et õppija ei kuluta oma aega ega riigi raha ning teeb oma valikud varakult,“ ütles Viitkar.

Mitte ainult rahapuudus

Õpingute katkestamist ei mõjuta ainult tööleminek. Kahtlemata on üheks põhjuseks finantstegurid, kuid meeles tuleb pidada, et enamasti on katkestamise otsus tulnud mitme teguri koosmõjul,” sõnas Varblane.

Tartu Ülikooli õppetöö andmeanalüüsi peaspetsialist Kersti Roosimäe ütles, et katkestamiste põhjuste hulka kuuluvad veel vale eriala valik ning probleemid töö- ja pereelu ühildamisega. 2021. aastal lahkuti kõige rohkem omal soovil. See tähendab näiteks majanduslikke põhjuseid, välismaale õppima suundumist või eriala sobimatust. Roosimäe soovitab üliõpilastel planeerida aega terve semestri vältel, et koormus ei läheks ühel hetkel liiga suureks. „Kuigi õpingute kõrvalt töötamine võib olla paljudele üliõpilastele majanduslikult vajalik, jääb selle arvelt tahes-tahtmata vähem aega õppimiseks ja ülesanded hakkavad kuhjuma,” ütles Roosimäe.

Maaülikooli õppeosakonna juhataja Ina Järve lisas, et tudengid katkestavad õpingud tihti pärast esimest ebaõnnestumist, mille taga võivad olla näiteks halvad hinded. „Tänane haridussüsteem võimaldab üliõpilastel kergekäeliselt õpingutest loobuda ilma, et midagi juhtuks, ning alustada uut eriala puhtalt lehelt,“ möönis ta.

Suured ootused kõrgharidusele

Arenguseire Keskuse raportist ilmneb, et tudengid on muutumas kõrghariduse suhtes järjest nõudlikumaks. Kui praegu on üsna tavapärane, et bakalaureuseõppesse tullakse otse gümnaasiumist, siis aastaks 2035 on suurem osa sisseastujatest hoopis üle 25-aastased, kes on sageli kujundanud oma tulevikku rohkem kui nooremad. 2010. aastal oli 25+ vanuses vastuvõetute protsent 28,7, kuid 2021. aastaks oli näitaja tõusnud juba 39,6 protsendini.

Kuid milline on võimalik stsenaarium tuleviku Eestile, kui tudengid ei saa kõrgkoolidest seda, mida soovitakse, ning katkestamine sageneb veelgi? „Siin on mitu võimalust, aga Eestile oleks ebameeldivaim, kui tudengid suunduksid välisülikoolidesse ja näeksid, et Eestis ei suuda nad päris selliselt õppida, nagu sooviksid,” lausus Arenguseire Keskuse ekspert Varblane. Tema sõnul pole välisülikoolidesse suundumine paha, kuid vaja oleks, et noored pöörduksid pärast tagasi Eestisse. „Eriti halb on see, kui inimesed ei toeta tulevikutööga Eesti arengut – see on üks võimalik risk, mida peab ka silmas pidama,” ütles ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles