Üha rohkem tudengeid jätab õpingud enne diplomi kättesaamist pooleli. Statistikaameti tunamulluste andmete põhjal lõpetas kõrgharidusõpingud 2021. aastal üle 9000 inimese, ent väljalangejaid oli pea 7000. Tõusutrendis püsib ka nende hulk, kes otsustavad kooli pooleli jätta. Kõrghariduses toimuv ei tohiks olla südameasjaks üksnes ülikoolidele, tudengitele ja õppejõududele. Õppurite suur väljalangevus pole pelgalt praeguse aja probleem, vaid heidab varje ka tulevikule.
Vaimne tervis versus akadeemiline kraad
2021. aastal oli Gerlin Kesa üks neist noortest, kes alustas Tartus ülikooliõpinguid. Peale esimest semestrit otsustas ta eriala pooleli jätta ja ülikoolist lahkuda. „Ma tahtsin väga-väga ajakirjandust õppida ning olin isegi terve oma tuleviku selle erialaga ära planeerinud,” rääkis ta. Tema jaoks rikkus soovi õppida ära akadeemilisus. „Ühes kaalukausi otsas oli vaimne tervis ja teises bakalaureusekraad, kuid mul oli esimene pool tugevalt miinuses ja ma ei jaksanud teha asju hinnete peale.”
Otsus õpinguid pooleli jätta ei tulnud kergekäeliselt. „Esimesed mõtted olid, et mis minust edasi saab. See kõik vajab palju mõtlemist ning toetust perekonnalt ja tuttavatelt, et sa pole labane allaandja, vaid sirge seljaga noor, kes teeb seda, mis on talle hea, ” rääkis Kesa. Pärast katkestamist püüdis ta mõnda aega selgusele jõuda, mida edasi teha. „Ma läksin töötukassasse karjäärinõustamisele ja leidsin tegevusjuhendajate koolituse. Töötukassa võttis mind sinna vastu ning tänaseks töötangi hoopis sellel alal.”
Kesa tunnistab, et ülikoolist lahkumine ja tööle suundumine muutsid keeruliseks ka suhted perekonnaga. „Me läksime emaga päris tülli sellepärast ega rääkinud pikalt. Osale perest ütlesin alles mõnda aega tagasi, et töötan tegevusjuhendajana, võtke või jätke,“ rääkis ta.
Kesa kinnitab, et pole ülikooli naasmist maha matnud, kuid selleni võib minna aega. „Ma jätkan oma õpinguid, kui tunnen, et olen selleks lõpuks valmis,” tõdes ta.