Hiina illegaalsete politseibaaside võrgustik ehk Xi kombitsad Läänes

Peking on vaid mõne aastaga lasknud oma jõustruktuuridel luua arvestatava ülemaailmse rakukeste võrgustiku. Inimõiguslaste väitel on nende üks eesmärke režiimi eest pagenud dissidentide survestamine. Miks rajas Hiina need asutuse kohalike võimude teadmata ning mis on nende eesmärk tegelikult?

Euroopa on viimastel aastatel märkimisväärselt teadlikumaks saanud sellest, millise mõjutustegevusega koleda suure idanaabri käsilased siin tegelevad. Parandamatult sinisilmsed sakslased avastasid alles paari kuu eest, et nende riigi küberturvalisuse ülem on tegev Vene luurega seotud lobigrupis. Austria on aga üldteada tõsiasjana pilgeni luurajaid täis ning ei paista selles ka erilist probleemi nägevat.

Hulga värskem avastus on Lääne jaoks aga see, kui kaugele Hiina Rahvavabariik oma kombitsaid ajab. „Liitlastega Hiinast rääkides ütlevad nad ikka – kui Venemaa on üks torm, siis Hiina on kliimamuutus,” märkis eelmisel kuul Saksa luureülem Thomas Haldenwang. Selle avalduse tegi ta vaidluse käigus, mis puudutas Hiina hiidinvesteeringu lubamist või keelamist.

Kommunistliku režiimi kombitsad

Ühe olulisema selleteemalise uudispommi lõhkas sel sügisel Hispaanias asuv inimõiguste ühendus Safeguard Defenders. Nende uurimustöö põhjal koostatud raport teatas, et Peking on üle maailma püsti pannud politseibaasidena tegutsevaid illegaalseid asutusi.

Kokku tegutseb neid teadaolevalt 54 tükki kolmekümnes riigis. Rakukesed asuvad USA-s, Kanadas, Lõuna-Ameerika riikides, paaris Aafrika ning Kesk-Aasia riigis, Jaapanis, Austraalias, enim aga Euroopa riikides. Kõige rohkem tuvastati neid Hispaanias, suisa üheksa, Itaalias aga neli. Eestile lähim paikneb Stockholmis. Rakukeste alluvuse loogika on järgnev: iga välismaine politseibaas allus sellele Hiina jaoskonnale, kust pärines enim antud regioonis elava diasporaa asukaid.

Kuna Peking polnud asukohariikide valitsustele jõustruktuuride võrgustiku loomisest teatanud, tekitas uudis tulist pahameelt. Samas on Hiina siseriiklikult nende loomisest ning väidetavast edust küllaltki avalikult rääkinud. Autoritaarne režiim ise raporteeris alles suvel, et neil on õnnestunud alates 2021. aasta kevadest kodumaale tagasi pöörduma „veenda” 230 000 kodanikku, kes olid õigusemõistmise eest pagenud.

Tõenäoliselt oli nende hulgas reaalseid jätiseid märkimisväärne osa. Tõsiasi, et politseibaasid tegutsesid ka riikides, millega Hiinal on väljasaatmislepingud, annavad asutuste teistest eesmärkidest siiski aimu. Valdav osa riike annaks tõendatud kuritegudes süüdistatavad kriminaalid välja, kuid ei aitaks kaasa kommunistliku režiimi ideoloogilisele puhastustööle. Selle lünga need baasid Safeguard Defendersi andmetel täidavadki.

Piits sõnakuulmatute kodanike vastu

Kuidas aga veenda väidetavat kriminaali kodumaale karistust kandma? Raporti avaldanud organisatsioonil on selle tõenduseks mõned tunnistused dissidentidelt. Nende väitel kujunevad peamiseks hoovaks valdavalt Hiinasse jäänud pered ja lähedased.

Reeglina lähenetakse kodumaale jäänud peredele ning korraldatakse neile näiteks videokõne, kus omaksed saavad veenda põgenikku tagasi tulema. Kui see ei mõju, järgnevad reeglina ähvardused pereliikmete suunas. Täiesti õigusväliselt võivad nad ilma jääda haigushüvitistest ning tervisekindlustusest. Samuti võidakse lapsed koolidesse astumise võimalusest ilma jätta, kui eri riikides elavad vanemad politseibaasi end üles ei anna.

Tavapärane on ka Hiinas elavate ning mitte ühtegi kuritegu sooritanud omaste ilma jätmine riigiametis töötamise õigusest. Omamoodi karm metoodika on Hiina võimudel ka nende kodanikega, kes pagesid illegaalselt üle maismaapiiri Kagu-Aasia riikidesse. Sealsetele hiinlastele edastati teave, et kui kindlaks tähtajaks end üles ei anta, arestitakse nende perede pangaarved.

Hiina hämab

Hiina võimudelt ning esindustelt on tulnud väga vastuolulisi sõnumeid. „Mainitud organisatsioonid ei ole politseijaoskonnad ega politsei teeninduskeskused,” kinnitas välisministeeriumi pressiesindaja Zhao Lijian. Samas kirjeldati neid punkte ametiasutustena, mis võimaldavad kohalikul hiina diasporaal tegeleda asjaajamisega, näiteks juhilubade uuendamisega. Seega tunnistati tegelikult, et diplomaatiliste esinduste välised asutused eksisteerivad.

Tavaliselt on seesugune paberimajandus siiski ametlike konsulaatide rida. Lisaks rõhutasid võimud väga usinalt, et politseiametnike töö nendes asutustes oli silma peal hoida välismaal tegutsevatel Hiina päritolu finantspetturitel või kriminaalvõrgustikel. „See on oluline sild, mis teenib välismaal tegutsevate äride ja suure enamuse Hiina kaasmaalaste huve,” kirjeldas Nantong Daily ametlikku arusaama võrgustiku olulisusest.

Huvitav üksikjuhtum oli Wenzhou linna politsei esindus Sydneys, mille olemasolu nuuskis hiljem välja hoopis austraallaste oma ABC News. Selle avamine 2018. aastal ei olnud Hiinas sugugi salajane – korraldati koguni tseremoonia. Politseiülem Luo Jie oli kinnitanud, et sellised kontaktpunktid on „positiivne vastus” Xi Jinpingi uue Siiditee initsiatiivile ning toetavad Wenzhoust pärit diasporaad. Tasub märkida, et Austraalia ise ühtegi uue Siiditee lepingut allkirjastanud pole.

Asutus ise asus Sydney Hiina Tööstus-Kaubanduskojaga samal aadressil. Kui ABC seal toimuva kohta päris, vastati neile, et politseiesindus on ammu töö lõpetanud ning mingitel poliitilistel ega tundlikel teemadel lisakommentaare ei anta. Hiina kohalik Wenzhou politsei ütles aga ajakirjanikele, et punkt peaks siiani töötama ja suunas nad tagasi kaubanduskoja jutule.

Erinevad fassaadid

Mis puutub Sydney politseirakukese asukohta, siis on see üks loogilisemaid. Mujal maailma otstes on avastatud sootuks omapärasemate asutuste fassaadi taga tegutsevaid baase. Heitkem pilk mõnele huvitavamale näitele. Itaalias tekitas arvestatavat kõmu Firenze eeslinnas Pratos paiknev politseijaoskond, mis reklaamis end sootuks avalikult sellena, mis ta on.

Ajalehes Il Foglio avaldatud foto järgi oli ametkond viisakalt üles rivistatud, selja taga seinal silt „Fuzhou politsei välisteenindusjaam, Prato, Itaalia”. See asus samal aadressil kohaliku Fujiani Kogkonna Kultuuriühendusega. Tänavavaatest leiab selle küllaltki näru välimusega majalt hoopis värvilise neoonsildi, mis kutsub Ming-Luni juuksurisse.

Sama regiooni politsei abistas nähtavasti oma diasporaad ka Hispaania suurlinnas Barcelonas. Sealne paraadfoto oli tehtud suisa Hiina ning asukohariigi lippudega. Pilk tänavavaatele tõendab aga, et Roger de Flori tänava 92. majas asub möödakäija jaoks vaid Linkchina tõlkebüroo.

Kontroll iga hinna eest kõikjal

Miks neid politseibaase aga luuakse? Kommunistliku režiimi arusaama omaenda tegevusest visualiseerib hästi üks erinev palju enam kõmu tekitanud intsident. Mäletatavasti pidasid Hong Kongist pärit valitsusvastased Hiina Manchesteri saatkonna ees piketti, kui kohalik atašee koos meeskonnaga nende vastasesse tegevusse sekkuda otsustas.

Konsulaadi töötajad rabasid värava tagant ühe protestija ning tirisid ta toore jõuga väravast sisse. Seal tõmmati ta pikali ja klobiti korralikult läbi – mees oli hiljem sinikaid täis. Hiina välisesindused väitsid hiljem kindlalt, et protestijad olid konsulaadi aia taga illegaalselt ning kujutasid sellele ohtu. Oleks Briti politsei oma tööd teinud, poleks seda juhtunud.

Samas näitavad videoklipid kohapealt vastupidist. Samal ajal, kui viis konsulaadi töötajat ühte meest aias klobisid, hoidis Briti politseirivi teisi meeleavaldajaid aiast ohutus kauguses. Hiljem on mitmed Suurbritannia poliitikud kutsunud üles kõiki asjasse segatud ametnikke riigist välja saatma, kuid hetkel on asi takerdunud Manchesteri politsei koridoridesse.

Selle intsidendi võiks aga laiendada kogu Hiina võimuaparaadi – ka politseibaaside – tegevusele. Riigi võimud arvavad kindlalt, et neil on õigus ning vajadus oma dissidente kõikjal vaigistada. Ei mingit vastuvaidlemist, mine või tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Hiina pole muidugi ainus autoritaarne riik, mis sellist taktikat rakendab. Loomulikult saaks nad asjale ka palju räigemalt läheneda. Teame hästi, kuidas Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov on lasknud palgamõrvaritel dissidente otse keset Euroopat mõrvata. Just hoiatas ka MI5, et Suurbritanniasse pagenud Iraani dissidendid on ohus. Nimelt tegutseb riigis islamirežiimi luure, mis oma olulisemaid vastaseid ähvardamas käib ning väidetavalt üritab korraldada ka elimineerimisi. Tegevus on nähtavasti aktiviseerunud Iraani protestide tuules.

Präänik lihtsameelsetele välismaalastele

Samuti pole need illegaalsed politseibaasid Pekingi ainus kombits. Selle ning paljuräägitud röövinvesteerimise kõrval, millega Hiina omandab terveid arengumaid, tegutsevad Läänes ka Konfutsiuse Instituudid, seal hulgas ka Tallinna Ülikoolis. Neid rahastab Hiina Rahvusvaheline Hariduse Fond ning selliseid on üle maailma loodud juba pool tuhat.

Viimastel aastatel on paraku paljudel riikidel silma hakanud, et sellistes asutustes tegutsevad inimesed üritavad suunata kohalikku debatti Hiina Kommunistlikule Parteile sobivasse rööpasse. Näiteks Helsingi ülikoolis, kus instituudi leping suvel lõpetati, üritati väidetavalt takistada debatti Tiibeti teemadel.

Niisiis on tegemist tohutu pehme jõu võrgustikuga, mille eesmärgiks on noorte arvamust diktatuuririigi osas positiivsemaks muuta ning vajadusel ka spionaaži võimaldada. Selliste kahtluste pärast on Konfutsiuse Instituutide tegevus peatatud mitmetes Taani ja Rootsi ülikoolides. Suurbritannias tahab valitsus sama suunda järgida, kuid ülikoolid on hetkel vastu, sest kardavad, et riiklikele käskudele-keeldudele allumine loob ohtliku pretsedendi.

Mida Pekingiga peale hakata?

Nagu varem märgitud, tekitas politseibaaside avalikuks tulek mitmetes asukohariikides skandaali. Oktoobri lõpus andis Iiri valitsus korralduse Dublini rakuke sulgeda. Paari nädala eest teatas ka Hollandi välisministeerium, et Rotterdami ja Amsterdami jaoskondade tegevus tuleb peatada. Nende kohta nõuti aru ka sealselt Hiina suursaadikult. Novembri alguses märkis Safeguard Defenders, et nende raporti tõukel alustas jaoskondade uurimist 14 riiki.

Samal ajal on läänemaailmas üldise Hiina poliitika osas segadus. USA on teatavasti praeguse presidendi ajal hoidnud pigem sõjakat joont. Suvel astusid Eesti ja Läti vastuseks Leedu kiusamisele välja Hiina korraldatud koostööfoorumist. Äsja kritiseeris Soome peaminister Sanna Marin Euroopa sõltuvust Hiina tehnoloogiast.

Teisalt paistab, et Xi üritab oma koroonasulust päästetud riiki taas Lääne investeeringutele avada ning jahenenud suhteid langeva maailmamajanduse tõttu taaselustada. G20 kohtumisel rääkis ta nii USA kui ka Austraalia liidritega ning on end viimasel ajal üldiselt näidanud Läänega suhtlemisel avatumana.

Kuidas peaks demokraatlik maailm illegaalsetele politseibaasidele, mõjuvõimu laiendavatele investeeringutele ning propagandistlikele Pekingi poolt rahastatud õppeasutustele reageerima? „Tulevatel aastatel peame selleks kliimamuutuseks valmistuma,” viitas sissejuhatuses mainitud Saksa luureülem Hiina mõju kasvule. See võtab lähituleviku küllaltki hästi kokku.

Hiinal kui maailma teisel kõige võimsamal superriigil on kahtlemata soov oma mõjuvõimu laiendada. Seda teevad nad hulga mitmetasandilisemalt ning targemalt kui vana tuntud pahalane Kreml. Lääs peab aga igal tasandil õppima sellest läbi nägema.