L, 4.02.2023
„Linn ei peagi oma karvast kätt igale poole vahele panema". Ukraina sõjapõgenikud loodavad talveriiete hankimisel Facebookile
Foto: Andre Taal, Mihkel Lappmaa, Markus Tamm
„Linn ei peagi oma karvast kätt igale poole vahele panema". Ukraina sõjapõgenikud loodavad talveriiete hankimisel Facebookile
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Järjest jahedamaks minevad ilmad on Ukraina sõjapõgeniku Ksenja Badori viinud selleni, et sooje riideid endale ja tütrele tuleb otsida sotsiaalmeediast, kuna ettevõtete abikäed jäävad lühikeseks

Harkivi lähedalt pärit sõjapõgenik Ksenja Bador jõudis Eestisse alles augusti lõpus. Kuna ilmad olid siis veel soojad, olid tal kaasas vaid mõned suvised riided. Lapsele võttis ta kaasa õhukese jaki ja tossud. Endale kõigest paar sviitrit ja dressid. Seepärast on tema sõnul vajadus talveriiete järele suur. „Mul ja mu 14-aastasel lapsel on vaja sooje talvejopesid, jalga talvesaapaid ning kindaid, mütse, sooje pükse ning kapsuneid,” loetles Bador.

Bador elas septembris Rakvere lähedal hostelis ning leidis endale töö, kuid korterit ta veel leidnud ei ole. Riideid otsib ta endale ja tütrele üle kogu Eesti, sealhulgas ka Tartust. Ta ei ole aga ainus, kellel abi vaja läheb – Facebooki grupis „Ukraina sõbrad Tartus” leidub erinevaid postitusi, kus Ukraina sõjapõgenikud otsivad endale sooje riideid.

Grupis pakuvad kohalikud lisaks mööblile erinevaid riideid ja jalanõusid, mis lähevad kui soojad saiad – postitustele reageeritakse koheselt. Päevas tuleb postitusi mitmeid. Grupis natukene ringi vaadates on aru saada, et vajadus talveriiete järele on suur.

Linn vajadust teiste lahenduste järele ei näe

Tartu abilinnapea sotsiaalabi ja tervishoiu valdkonnas Mihkel Lees kiidab tartlaste aktiivsust sotsiaalmeedias. Tema hinnangul sellest lahendusest piisab, sest ukrainlased jälgivad abilinnapea sõnul aktiivselt grupis toimuvat. „Linn ei peagi oma karvast kätt igale poole vahele panema, tegelikult inimesed suudavad ise suurepäraselt organiseeruda,” sõnas Lees.

Suvekuudel kinos Ekraan vabatahtlikuna tegutsenud Annika Mägi ütles aga, et Facebooki grupp ei ole parim lahendus, sest tihti hirmutab eestlasi keelebarjäär ning lihtsam on kasutatud riided uuskasutuskeskusesse viia. Küll aga ei ole võimalik talve eel kogumispunkti taaskäivitada, sest selle ülalpidamine on tema sõnul kulukas ning linnavalitsuse huvi puudub.

SA Sõbralt Sõbrale pakkus kevadel põgenikele poe krediiti. Logistika- ja administratiivtöö juht Kadi Roose sõnas, et oktoobris algatasid nad koostöös Pagulasabiga projekti talveriiete kogumiseks Ukraina sõjapõgenikele. Tema sõnul pidi projekt algselt lõppema 28. oktoober, aga kuna talveriiete vajadus ületas need riiete kogused, mis neile annetati, siis pikendati kampaaniat veel kahe nädala võrra ehk 12. novembrini. „Kahjuks on selge, et ka pikendamise abiga kogu vajadust me kokku ei saanud, kuid siinkohal on suureks abiks meile paljud asutused ja partnerid, kes aitavad nii soodsate saabaste kui ka üleriietega (Uuem Viis, Prisma ja Humana), ning teeme endast parima, et kõik kirja pandud abivajajad ka vajalikud asjad saaks,” lisas ta.

Roose ütles, et kohalikelt omavalitsustelt jõudsid nendeni ankeedid umbes 500 abivajava lapsega, kellele oli vaja koguda nii talveriideid kui ka -saapaid. „Abivajajaid on kindlasti palju, sest praegu toimus abivajajate kaardistamine läbi nii-öelda kohalike omavalitsuste sõela – nemad aitasid ankeedid täita pagulastel, kes saavad toimetulekutoetust ning kes võiks olla need kõige abitumad, kuid kindlasti on tegelikult Eestis hetkel pagulasi, kes üldse ei olegi ennast ehk kuhugile arvele võtnud ning üritavad hakkama saada,” rääkis Roose. „Samamoodi ei osalenud seekord meie projektis kõik kohalikud omavalitsused tervest Eestist, vaid need, kellel oli mahti ning võimekust hetkel kaasa tulla.”

Kohalik omavalitsus saab pakkuda ka toimetulekutoetust

Sõjapõgenik Bador on enda sõnul Facebooki gruppidest kuulnud, kuid teistest võimalustest ta teadlik ei ole. „Ma tean, et mõnes linnas jagatakse riideid,” ütles Bador. Abilinnapea Lees tõi aga välja, et kohalikud omavalitsused pakuvad toimetulekutoetust, mille eest on põgenikel võimalik ka talveriideid soetada.

Toimetulekutoetus kaasneb ajutise kaitse staatusega, mida saavad taotleda kõik Ukraina sõjapõgenikud, kes on kodumaalt lahkunud pärast 24. veebruari. Seda saab taotleda politsei- ja piirivalveametilt isikut tõendava dokumendi alusel. Informatsioon selle võimaluse kohta peaks jõudma põgenikeni juba piiripunktis või sotsiaalkindlustusameti infopunktis, aga ajutise kaitse võimalusest näiteks Bador Eestisse saabudes ei kuulnud.

Ajutise kaitse elamisloaga Ukraina sõjapõgenikke oli Eestis kuuenda novembri seisuga 39 277. Sõjapõgenikke on aga tõenäoliselt palju rohkem, sest kõik Eestis paiknevad sõjapõgenikud ei ole saanud ajutist kaitset.

Tagasi üles