L, 4.02.2023
TARTU ÜLIKOOL ⟩ Farmaatsia instituudil napib kaasaegsete õppevahendite ostmiseks raha
Pildil Tartu Ülikooli peahoone. Foto: Ragnar Peets
, 4dimensiooni autor
Farmaatsia instituudil napib kaasaegsete õppevahendite ostmiseks raha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Meditsiinivaldkonnas kõige väiksema rahastusega Tartu Ülikooli farmaatsia instituut vaevleb rahanappuse käes, mistõttu on õppejõududel raske õppetööd korraldada ning üliõpilastel selles osaleda, sest õppevahendid on vanad või puuduvad sootuks.

Farmatseutilise keemia kaasprofessor Andres Meos rääkis, et instituudis on kõige suurem probleem aparaatidega, mis võivad maksta 15 000–25 000 eurot. ,,Paljud aparaadid pole sugugi ostetud, vaid olen need tutvuste kaudu n-ö humanitaarabina ettevõtete käest saanud,” ütles ta.

Kuid saadud masinad on päevi näinud, nentis Meos. ,,Neid aparaate võib võrrelda vana autoga,” ütles ta. ,,Need kipuvad lagunema ja neid on vaja kogu aeg parandada.” Paljudel aparaatidel on kergesti kuluvad osad ja seetõttu peab need iga paari aasta tagant välja vahetama, kuid pisike jupp võib maksta 500–700 eurot. Instituudil sellist raha Meosi sõnul pole.

Farmaatsia instituudi juhataja Karin Kogermanni sõnul on see tavapärane, et masinaid ostetakse teadusrahade eest või saadakse koostöös ettevõtetega. Nii tehakse tema teada ka teistes instituutides.

Õppejõudude kirjutamata tööülesanne

Ent tõsiasi, et õppejõud peavad katkiste seadmete parandamiseks ise raha otsima, on Meosi sõnul instituudis tavaline. ,,Me oleme kuskilt ikka raha leidnud, aga see on paras stress ja ajakulu,” ütles ta. ,,Õppejõul peaks olema võimalus ülikooli poole pöörduda ja kohe seadme paranduseks raha saada, kui seda pole.”

Farmatseutilise tehnoloogia kaasprofessor Urve Paaver lisas, et ka mikroskoobid, mida tudengid õppetöös kasutama peavad, on halvas korras. ,,Mina viin läbi praktikume mikroskoopidega, mis alalõpmata igas praktikumis järjest ära lagunevad,” kirjeldas ta.

Instituudi juhataja Kogermann nentis, et mikroskoobid, nagu ka kõik teised aparaadid, on tõesti vananenud, sest tudengid ja teadlased kasutavad neid iga päev. Ta tõdes, et esimesed kolm kursust kasutavad vanemat ning manuaalsemat aparatuuri võrreldes 4. ja 5. kursuse tudengitega, kelle õppetöös on ka uuem aparatuur. ,,Pooldan igati, et õppetöös kasutatakse aparatuuri, mis pole täisautomaatne, et üliõpilased mõistaksid paremini masina töötamist ja saaksid ise rohkem aimu tööpõhimõtetest,” ütles ta.

Praktiline kogemus on peamine

Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi üliõpilaskogu rääkis, et kuigi õppetöös kasutatavad arvutid ja mõned masinad on vanad, siis on ka uuemaid ning õpilased saavad nende sõnul alati praktikumid ilusti tehtud. Masinate põhimõtted ja analüüsimeetodid jäävad samaks – peaasi et tudengid saaksid kätte praktilise kogemuse, ütles üliõpilaskogu.

Üliõpilaskogu seletas, et mida kursus edasi, seda rohkem on tegelikult võimalik käia praktikumides erinevates laborites, kus on ka uued masinad, mida ravimitööstuses kasutatakse.

Proviisoriõppe kolmanda kursuse üliõpilane tõi pärast kursusega arutamist probleemina välja veel vanad arvutid. ,,Meil on ikka veel 2000ndate kastiarvutid,” ütles ta. ,,Praktikumides on olnud olukord, kus keegi paneb arvutile reaalselt rusikaga matsu, et see tööle läheks.”

Tudeng rääkis loo oktoobrikuu praktikumist, mil keemiaõppejõud oli üllatunud, et ta arvuti käima sai. ,,Ta kutsus lausa laborandi vaatama, kuna eelneval nädalal arvuti koostööd ei teinud,” ütles tudeng. Rahanappust näitlikustab ka see, et kolmanda kursuslase sõnul pole instituudil preparaatide lõikamiseks võimalik isegi žiletiterasid osta.

Kuivõrd üliõpilased tõid välja vanad arvutid, siis kaasprofessor Meos seda probleemina ei näe, sest need on muudest õppevahenditest tunduvalt odavamad ja neid on lihtsam välja vahetada.

Üliõpilaste sõnul on vanad arvutid siiski praktikumides probleeme tekitanud. Nad rääkisid, et praktikumis ei saanud nad infrapunakiirgusega aineid määrata, sest arvutis programm ei avanenud. See raiskas nii õpilaste kui ka õppejõu aega, sõnas üliõpilane. Nüüdseks on üliõpilaskogu sõnul probleem lahendatud. Tuli välja, et arvutisse oli laetud vale programm, mis ei ühildunud masinaga.

Tartu Ülikooli Rohuteaduste Seltsi kuuluv üliõpilane nimetas probleemina ka seda, et praktikumides vajalikke kaitsvaid kitleid hakati tellima alles novembris, mistõttu jõuavad need tudengiteni hiljemalt kevadsemestri alguseks. Seni laenab esmakursuslastele kitleid eelmainitud selts. Seltsi kuuluva üliõpilase sõnul on kitlid ajapikku kaotsi läinud, kulunud ning allesjäänutest on suurem osa vaid väikestes suurustes, mistõttu pikad poisid neid kanda ei saa.

Selts ise ei näe aga kitlite laenutamises probleemi, sest see on ajutine lahendus. Kui laenatud kittel ei sobi, siis on kõigil võimalik endale enne kooli iseseisvalt kittel soetada.

Diplomi väärtus võib väheneda

Kui rahastus ei suurene, on instituut sunnitud praktikume vähendama, ütles kaasprofessor Meos. ,,Kui üliõpilased ei saa praktilist tööd teha, siis väheneb diplomi väärtus,” sõnas ta.

Praktika vähendamist ei soovi ka üliõpilased. ,,Õppejõud annavad parima, et saaksime siiski võimalikult palju katseid teha,” ütles tudeng.

Farmaatsia instituudi farmakognoosia professor ja pikaaegne endine instituudi juhataja Ain Raal rääkis, et praegune aeg ei erine mitte millegi poolest varasemast. ,,Olles Tartu ülikoolis töötanud aastast 1984, olen täheldanud pidevat õppekavade ümber tegemist ja lõputut kurtmist raha vähesuse üle,” ütles ta.

,,Igihalja komponendina võib siia lisada ametnike ja poliitikute lõputud arutelud teaduse ja hariduse rahalise väärtustamise vajaduse üle, mis enamasti jutuks jäävadki. Kuid olukorras, kus teadus ja õppetöö arenevad tehniliste vajaduste mõttes edasi jooksusammul, on jala kõndides neil üha raskem kannul püsida,” sõnas Raal.

Instituut areneb tasapisi

Instituudi juhataja Kogermann ütles, et kaks nädalat tagasi hankisid nad laborisse lüofilisaatori ja mikrotiiter plaadilugeja ning varem UV-spektrofotomeetri, mida on võimalik kasutada teadustöös ja võimalusel loodetavasti ka tulevikus õppetöös.

Praegu on instituudi ülesanne hooldada olemasolevat masinaparki ning selgitada välja, mida on võimalik parandada ja mida mitte ning vajadusel need asendada, rääkis Kogermann. ,,Käesolevast sügisest, kui olen instituudi juhi rollis jõudnud olla vaevu kaks kuud, ongi olnud üheks peamiseks tegevuseks olukorra kaardistamine ning tegevuskava ja eelarvete paika panemine,” ütles ta.

Ka instituudi keemiaõppejõud rääkis, et ainekava sisu on viimase viie aasta jooksul uuendatud ja praegu saavad kõik üliõpilased esmased praktilised oskused keemiliste ühendite analüüsi läbiviimiseks vedelikkromatograafiga. 7–8 aastat tagasi sellealast praktilist õpet ei olnud ja see võis varem lõpetanud töövestlusel ukse taha jätta.

Tagasi üles