Vanemate juurest vetsupaberi varastamine ja jänese sõitmine – tudengite rahatarkuse viimane sõna

Kõrghariduse poole pürgijate stereotüübiks on alati olnud vaene tudeng, kes sööb viimaste sentide eest ostetud kiirnuudleid. Reaalsuses tudeng enam sellist viletsust alati ei tunne ja raha kulutab ka märksa kergekäelisemalt. Kuid inflatsiooni mõjud on pannud ka tudengid varasemast rohkem eelarvet koostama ning ostukorvi vastavalt sooduspakkumistele üles ehitama – väiksem summa pangakontol nõuab loomingulist lähenemist nii ära elamiseks kui ka säästmiseks.

Neljanda Dimensiooniga jagasid oma raha säästmise nippe 65 tudengit, kellest viis on vilistlased. Vastanute hulgast on peaaegu 67 protsenti hakanud võrreldes eelmise aastaga raha kulutamist jälgima ja säästma. Kolmandik on kulutuste jälgimise ning raha säästmisega tegelenud juba varemgi. Enamik tudengitest (64 protsenti) käib kooli kõrvalt tööl või teeb tööampse lehe GoWorkaBit kaudu. Rahaga majandamiseks kasutab enamik eelarvet või määrab endale kuu alguses, kui palju võib kulutada. Paljusid toetavad majanduslikult vanemad, kuid lisatulu saamiseks käiakse tööl ja investeeritakse, samuti saadakse toetust riigilt või stipendiumit ülikoolilt.

Eluks vajalikud kulutused võtavad enim raha

Peamine kuluallikas on toit. Toidu pealt raha kokku hoidmiseks otsivad peaaegu kõik poodides soodustusi ja proovivad oste nende järgi planeerida, samuti võrreldakse kilohindu. Enamik vastajaid on teinud ka kõikide poodide sooduskaardid. Lisaks on jätkuvalt au sees kodus söömine ning lõuna ja kohvi kaasa tegemine, kuid odavat lõunasööki otsitakse ka päevapakkumised.ee lehelt. Toidu tellimist mugavatest kulleräppidest, nagu Woltist ja Boltist, üritatakse aga vältida. Samuti ei käida väljas söömas ning baare külastades jäetakse sõpradele välja tegemata. Mõni julgem hoiab raha kokku kohtingute kaudu – kaaslane maksab!

Raha säästmine võib aidata päästa toitu äraviskamisest kas siis prügisukeldumise abil, Foodsharingu kappidest toitu haarates või hoopis ostes poest 50% alla hinnatud ,,kõlblik kuni” kuupäevaga toitu. Vähe haruldasem on kaitseväe ajal kogunenud NATO toidupakkide söömine. Need on metsalaagriteks saadud pakid, mida saab kuuma vee abil kerge vaevaga valmistada.

Paljudel üliõpilastel kulub märkimisväärne summa ühistranspordile. Bussi- ja rongipiletite ostmine, et igal nädalavahetusel kodus käia, võib pikapeale korraliku rahakao tekitada. Siinkohal soovitatakse näiteks sõite jagada või jälgida Lux Expressi sooduspakkumisi. Samuti on odavam osta korraga Tallinn-Tartu rongipiletid või Lux Expressi edasi-tagasi piletid. Siiski on tudengid soovitanud ka lihtsalt käia vähem kodus ja säästa raha piletite pealt. Mis puudutab linnasisest liiklemist, siis kõnnitakse jala, sõidetakse jalgrattaga või hädavajadusel ka jänest.

Riiete ostmise puhul on jätkuvalt oluline kasutatud asjade ostmine. Klassikalistest kaltsukatest on välja toodud Humana soodushindade päevad, Sõbralt Sõbrale ja Uuskasutuskeskus. Viimase puhul soovitati kotimüügipäevi. Kuu viimasel müügipäeval on seal kotimüügipäev, mil saab 12 eurot makstes 150-liitrisesse kotti ise valida riideid, jalatseid ja kotte. Riiete ostmiseks kasutatakse samuti ka veebipõhiseid kasutatud riiete ostukeskkondi, millest populaarseimaks osutus Yaga. Tegemist on platvormiga, kus kasutajad saavad müüa enda riideid, kosmeetikat ja teisi asju. Sotsiaalmeedia abi kasutatakse näiteks sooduskoodide gruppide kasutamiseks või jälgitakse ,,Annan ära” gruppe, samuti on populaarne Facebooki Marketplace. Paljud kasutavad veebipoodidest ostlemiseks sooduskoode, mille leidmiseks kasutatakse näiteks Honey extension’i. Samuti oodatakse suuremaid allahindlusi millegi soetamiseks.

Lisaks klassikalistele kuluallikatele, nagu söök ja transport, on tudengid leidnud säästmiskohti ka märksa ootamatutest kohtadest. Näiteks kasutatakse perearsti saatekirja psühholoogi juurde saamiseks, kuna haigekassa rahastuseta on psühholoogi tunnitasud märkimisväärselt kõrgemad. Samuti leitakse, et oluline on ahvatluste eemaldamine, näiteks on mitmed lõpetanud Instagramis tarbimist promovate influencer'ite jälgimise. Ära tasub kasutada ka kõikvõimalikele stipendiumitele ja toetustele kandideerimist.

Säästmise teine pool on teha raha kulutamine enda jaoks võimalikult keeruliseks. Selle saavutamiseks on näiteks maha võetud viipemaksed, määratud nädala eelarve või tehtud kaks pangakontot, mille vahel raha jagada. Peamine eesmärk on jätta kontole minimaalselt raha, et ei oleks võimalik korraga suuri summasid kulutada. Lisaks on variant kuu alguses kindlaks määrata, kui palju raha on võimalik kulutada, ja võimalusel ka säästetav summa kohe kõrvale panna.

Rahatarkus ei piirdu ainult säästmisega

Finantskoolitaja ja rahatarkuse edendaja Kristi Saare näeb, et tudengina on paratamatu elada palgapäevast palgapäevani, kui juba töötatakse ja tehakse maksimum elamiskulude katmiseks. Tavaliselt on kaks moodust sissetulekute suurendamiseks: säästa või teenida juurde. Karjäärivõimalused pole tudengina tihtipeale kuigi avarad ja enamasti tuleb lagi ette. Saare sõnul tuleks siis tudengitel pigem säästmise poole vaadata ja selles loominguline olla. Näiteks soovitab ta käia üritustel, kus saab tasuta meelelahutust ja samal ajal ka tasuta süüa.

Esimesed sammud finantside korraldamise poole peaks Saare hinnangul algama näiteks mõne raamatu lugemisest, mis annavad esialgsed teadmised. Ta toob esile enda kirjutatud ,,Kuidas alustada investeerimisega”, Jaak Roosaare ,,Rikkaks saamise õpiku” ja Liivamäe jt ,,Rahaedu põhimõtted”.

Esimest palka teenivate noorte puhul nimetab Saare kaks esimest prioriteeti oma iseseisva elu alustamise kohta. Esiteks tuleks hakata alates esimesest palgast tegema kolmandasse pensionisambasse makseid ehk koguma raha pensioni jaoks. Saare sõnul on kolmas pensionisammas hetkel kõige maksuefektiivsem.

Teiseks prioriteediks on Saare silmis tegutsemine selle nimel, et üürikorterist võimalikult kiiresti oma koju saada. Tema sõnul on üürikorteri eest maksmine nagu õhku maksmine. Ta ütleb, et paljude jaoks on selline vaevaline sissemaksu kogumise protsess aeglane, kuid tuim distsipliin viib sihile. Saare rõhutab, et elukvaliteet on tulevikus seda parem, mida kauem suudetakse elada võimalikult madala elustandardiga. Kiiresti suurt ja kallist korterit üürima hakates teevad noored enda finantsidele karuteene.

Saare sõnul on tudengina palju aega ja energiat, mida hilisemas elus enam nii palju ei ole. Seda energiat tuleks ära kasutada ja võtta tudengiajast viimast – käia praktikatel ja saada kogemusi. See, milliseid kogemusi oled saanud märkida CV-sse, eristab üht tudengit kümnetest teistest lõpetajatest. Saare sõnul elame me kahjuks kapitalistlikus maailmas, mis tähendab, et kahjuks või õnneks on paremate CV-dega võimalik pärast lõpetamist ka paremaid töökohtasid saada.

Mõned tudengite soovitatud nipid:

1. Varastada vanematelt vetsupaberit
2. Facebooki sooduskoodide grupid
3. Duši all 2 minutit
4. Lemmiktoidu varumine soodukate ajal
5. Harva Wolti/Bolti tellides pakutakse tasuta kojutoomist või Bolt Marketis -30%
6. Ema rahakoti kasutamine
7. Rimi puu- ja juurviljasoodustused reedeti
8. Lähenenud kuupäevaga toidu ostmine ja sügavkülmutamine hilisemaks
9. Õhtul varem magama, et vähem süüa-snäkkida :)
10. Soodukatega osta neid asju rohkem, mis ei lähe halvaks (hambapasta, deodorant jne)
11. Kõrvale pandud raha väljavõtmine sularahas ning selle automaatselt säästudesse panemine
12. Korduvkasutatavad asjad: klassikaline raseerija, korduvkasutatavad taskurätikud, kristalldeodorant jne
13. Maksusüsteem tasub ka endale väga hästi selgeks teha, näiteks kuidas maksuvaba tulu maksimaalselt ära kasutada.
14. Sõpradega mitme peale toidu tellimine
15. Tellimused (Netflix, Postimees, Go3) mitme peale teha
16. Perelt aiasaadused (kartul ja muud juurviljad)
17. (Jõulu)kinkide planeerimine ja ette ostmine suuremate soodusmüükide ajal
18. Suurema ostu puhul oodata mõnda aega, kas soov on ka hiljem olemas, ja alles siis osta
19. Toetuste ja stipendiumide (ülikool, koduvald) taotlemine