ILUSÜSTID ⟩ Ühe tabu on teise sõltuvus ehk kuidas ilusüstidest sai uus normaalsus

Ilusüstide puhul on kahtlemata tegemist teemaga, mis pikemalt mõtlemata jagab inimesed kahte leeri. On neid, kellele meeldib, aga leidub ka inimesi, kes väärtustavad rikkumata ilu. Öeldakse, et vähem on parem, aga on see tõsi või ongi piirid ületamiseks?

Marju Karini nimi on tõenäoliselt paljudele eestlastele tuttav. Ilusüstide kuningannaks nimetatud Karin on protseduuride läbiviimist õppinud nii Londoni ilukliinikutes kui ka Moskva ja Peterburi arstide kõrval. Tänaseks on ta ilusüstide valdkonnas töötanud kokku 15 aastat ning järjest rohkem leiavad eestlased tee tema kabinetti.

Mitte ainult rikastele ja ilusatele

Karini sõnul on ühiskonna arusaam ilusüstidest aja jooksul hakanud muutuma. Ta rääkis, et aastaid tagasi tundus inimestele täitesüstide tegemine eliitklassi pärusmaa, ent tegelikult tahavad eestlased järjest rohkem enda eest hoolitseda. Ka intervjuu toimumise ajal oli Karinil seljataga 12-tunnine tööpäev koos 60 erineva kliendiga. Ta avaldas, et ligi 10 protsenti klientuurist moodustavad mehed.

Kui praegu on iluprotseduuri suure huvi taga sotsiaalmeedia, siis viiekümnendatel olid asjalood teised. „50–60ndate ajakirjades olid ainult modellid ja mannekeenid, kelle moodi kõik olla tahtsid,“ ütles ta. Karini sõnul on ilu- ja noorusekultus jääv ning sinna pole midagi parata. „Me oleme kõik seksuaalsed olendid, me võime siin ükskõik, kui palju õppida oma elus, kuid põhieesmärk inimesel, nagu kõige lihtsamal bakteril, on paljuneda ja naine on atraktiivne alati siis, kui ta näeb hea välja, nii julm see maailm ongi,“ teatas ta otsekoheselt.

Karin rõhutas, et ühegi süstiga inimese nägu muuta ei saa, võimalik on ainult teatud piirkondade värskendamine ning ära vajunud kohtade taastamine. Uurides seda, kui palju Karini juurde satub noorukeid, kinnitab ta, et neid ei olegi. „Nad ei tule minu juurde küsima midagi, mida ma ei tee, sest ma kindlasti saadan nad ukse juures tagasi,“ lausus Karin.

Botox versus ilusüstid

Esmapilgul võivad Botox ja täitesüstid paista sarnased, ent kõiki protseduure ühe vitsaga lüüa ei saa. Karin selgitas, et botox koosneb botulotoksiinist, kuid täitesüstid sisaldavad hüaluroonhapet. Esimene lõdvestab näolihaseid ning ennetab ja eemaldab miimikakortse. Teine tasandab kortse, mitte ei kaota neid täielikult ära. Ilusüstidega on võimalik kohendada nii otsmikku kui suu ümbrust ning eemaldada silma ümbert kanavarbaid ja kurjusekortsu.

Erinevaid tegijaid ja üleüldist ilusüsti turgu analüüsides on üks asi kindel – värskem välimus maksab ning protseduuride eest tuleb välja käia sadu ja sadu eurosid.

Ekslikult võib tekkida tunne, et Botoxit kasutatakse ainult kortsude ära kaotamiseks, kuid see mulje on petlik. Karini sõnul on üleüldiselt Botoxist jäänud halb maine, mille taga on inimeste vähene teadlikkus. Tegelikult aitab botulotoksiin edukalt tugeva peavalu korral. Ka Eestis hüvitab Haigekassa Botoxi kasutamise kroonilise migreeni puhul. Protseduuri käigus lõdvestatakse ära terve kukal, kui migreen ei piirdu ainult otsmikuga. „Inimene ilma valuta on hoopis teistsugune ja palju ilusam,“ leiab Karin.

Piirid igaühe enda seada

Üle maailma tuntud tõsielustaaridest koosnev Kardashianite-Jennerite perekond satub pidevalt kriitika alla just iluprotseduuride tõttu. 2015. aastal käis internetis tuline arutelu selle üle, kas perekonna noorim liige Kylie Jenner on lasknud oma huuli kohendada või mitte. Inimestele tundusid tõsielustaari huuled ebaloomulikult suured ning kommentaariumites arutleti selle üle põhjalikult ja halastamatult. Ka mõni Eesti sisuloojate tõdeb Instagrami story’des, et süstidega minnakse tõesti pisut liiale ja huuled on plaanitust suuremad, ent endale kätt ette ka ei panda.

Karin rõhutas, et kõik on tagasipööratav ning huuli on võimalik lahjendada, kui inimesele tulemus meeldima ei peaks. Kõigile, kes plaanivad ilusüstide protseduuri ette võtta, soovitab Karin oma tehnikule ise otsa vaadata: „Ausalt, siis sa saad aru, mis ta oskab või ei oska ning missugune on tema enda ilumeel.“

Aga kust jookseb mõistlikkuse piir? Karini sõnul ongi ilumeel suhteline, mistõttu pole keegi halb või hea, ent oma maitse vastu ta ei lähe. „Ma saan aru, et rahal on hind, aga ma olen sellises vanuses, kus mõni kopikas, mis mul suure huule tegemisest ära jääb, ei mõjuta mind,“ sõnas ta. Karin lisas, et mõtleb protseduure tehes ja klientide soove kuulates ka oma 30-aastastele tütardele. „Kui ma ei teeks oma tütardele kõike, siis miks ma peaksin seda ühele võõrale tegema? See ei lähe minu maitsega kokku ning kliendil tulebki minna teise tehniku juurde.“

Ilusüst ei ole tabu

„Eestlased on jälle nagu koopaelanikud, kuid mujal maailmas on see normaalne, et naised ja mehed enda eest hoolitsevad,“ teatas Karin. Ta sõnas, et ilusüstid pole häbiasjad ning hästi tehtud protseduur on see, kui inimene näeb välja värske ja teised ei saa aru, mis täpselt juhtunud on. „Las need suured huuled ka olla, see trend ajapikku kaob ning moodi lähevad jälle uued asjad,“ ütles ta.

Karin toob trendi muutuse kohta näite naise rindadest. „Praegu läheb moodi A-korv, aga kõik on tissid juba ära pannud ja nüüd tahetakse neid jälle välja võtta – nii see elu on, ühed trendid tulevad ja lähevad ning alati vihatakse uut ja siis jälle vana.“

Sooviga saada sihilikult mõne mõjuisiku huuli või näojooni pole Karini juurde tuldud, ent ta paneb inimestele südamele, et sotsiaalmeedia pole päris ning igaühel peab säilima kriitiline meel. „Isegi mina näen filtriga ilus välja,“ naeris ta.