Tulemusstipendiumi kõrge lävend jätab tudengid toetuseta

Paar nädalat tagasi langetati otsus, kes saavad sel sügissemestril tulemusstipendiumi. Kuigi tulemusstipendiumi eesmärk on tunnustada ja toetada väga heade tulemustega üliõpilasi, jäävad paljud kõrgete hinnetega tudengid ikkagi sellest ilma, sest konkurents on tihe ja lävend kõrge.

Tartu Ülikoolis teisel kursusel eripedagoogikat õppiv Jasmin Saar taotles septembris tulemusstipendiumit. Tema eelmise semestri kaalutud keskmine hinne, mida toetuse jagamisel arvestatakse, oli 5,0. Kõrgeim võimalik keskmine hinne tõi talle edu – tema on üks sügissemestri stipendiaatidest.

Saar on varemgi kandideerinud, aga tulutult. Eelmisel kevadel oli tema keskmine hinne 4,83, kuid sellest ei piisanud. Tema hinnangul on lävend liiga kõrge ja stipendiumit võiks saada ka siis, kui keskmine hinne on 4,5–4,6. Kuigi ühe kolme ainepunktilise aine eest saadud B võib tõmmata kaalutud keskmist hinnet nii palju alla, et tulemusstipendiumit pole võimalik saada, ei tähenda see Saare sõnul seda, et tudeng oleks teistest kehvem. „Meil on väga tublid inimesed kursusel, kes tõesti õpivad. Lisaks on eripedagooge ja õpetajaid tulevikus väga vaja, nii et see kaalutud keskmine hinne 4,5–4,6 motiveeriks veel rohkem panustama.”

Keskmise hinde lävend on liiga kõrge ka kolmanda kursuse arstitudengi Kevin Ibruse hinnangul. „Vajalik keskmine hinne võiks olla madalam, kuna pingutan, ja suur osa hinnetest ütleb mulle ju, et saan väga hästi õpitu selgeks, aga selle pingutuse eest tunnustada ei saa,” lausus Ibrus.

Ibrus on kandideerinud kahel korral – esimesel korral esimese aasta kevadel ja viimati möödunud õppeaasta kevadel. Esmakursuslasena oli tema keskmine hinne 4,9, millega osutus ta valituks, kuid teisel kursusel langes hinne 4,8 peale, mis polnud stipendiumi saamiseks piisav. Enam ta taotlust ei ole esitanud, kuna keskmine hinne on veelgi langenud.

Lävend näitab tudengite taset

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekanaadi juhataja Janek Saluse selgitas, et tulemusstipendiumi lävend sõltub paljudest teguritest. Näiteks sellest, kui palju on mõnel erialal semestris lihtsamaid või arvestuslikke aineid, mida ei võeta keskmist hinnet arvutades arvesse. Selliseid erialasid Saluse nimetada ei osanud, sest tulemusstipendiumide pingereas pole näha, millisel erialal tudeng õpib. Lisaks mõjutab lävendit see, kas on sügis- või kevadsemester. Kevadsemestril on see enamasti kõrgem, sest kandideerijaid on rohkem, kuna esmakursuslased ei saa sügisel toetust taotleda.

Saluse sõnul on keeruline hinnata, kas lävend on liiga kõrge, sest see muutub igal semestril ja peegeldab seda, kui tublid on üliõpilased olnud. Ta mäletab ka semestrit, kus tulemusstipendiumit sai hindega 4,2, mis on tema arvates liiga madal. „Ma arvan, et suures pildis on see lävend ikkagi tudengi huvides, sest me jagame laiali õnneks sama arvu stipendiume. Kui me paneks paika, et see keskmine hinne, millega saab, on näiteks 4,6 või 4,7, siis võib juhtuda, et mõnel semestril ei saa me 344 stipendiumit täis, sest suurem hulk on viletsama keskmise hindega,” ütles Saluse.

Ta ei poolda keskmise hinde fikseerimist, sest nii võib juhtuda, et ühel semestril on toetust väga kerge saada ja saavad ka need tudengid, kes ei ole piisavalt pingutanud, samas kui mõnel teisel semestril võib väga palju tudengeid ilma jääda. „Kas peaksime siis jääma madalama keskmise hinde juurde ja kogu aeg kasvatama stipendiumi saajate hulka? See poleks ilmselt ka hea,” tõdes ta.

Meditsiiniteaduste valdkonna dekanaadi õppekorralduse spetsialist Kadri Veeperv ütles, et tulemusstipendiumi määramise korras on kirjas, et stipendiumi saavad tudengid, kellel on suurepärased õpitulemused. „Loomulikult oleks tore, kui stipendiumi saaks ka 4,5-ga, mis on ju ka väga hea tulemus, aga kui tublisid tudengeid on lihtsalt nii palju, siis see [kõrgem lävend] ongi paratamatu,” rääkis ta.

Toetus ei tõuse

Kuigi tulemusstipendium ei ole kaheksa aastat ehk loomise ajast alates kasvanud, on sellest tudengitele ikkagi kasu. Eripedagoogikat õppiv Saar ütles, et 100 eurot kataks tema kuu toidukulud, lisaks aitaks toetus maksta tal kommunaalide ja tõusnud bussipileti hinna eest. „See aitaks rahulikumalt võtta ja rohkem õppetööle keskenduda,” rääkis ta. Sel õppeaastal on ta rahaliselt kindlustatud, sest pälvis 5000 dollari suuruse ehk vana kursi järgi umbes 4975 eurose ühekordse stipendiumi Eesti Üliõpilaste Toetusfondilt USA-s, samuti aitavad teda vanemad. Sellegipoolest ei oleks tema sõnul tulemusstipendium maha visatud toetus, eriti kui muud rahalist tuge pole.

Janek Saluse sotsiaalteaduste valdkonna dekanaadist tõdes, et tulemusstipendiumi suurust võiks tõsta, eriti arvestades praegust inflatsiooni, kuid see pole tõenäoline, sest kõrgharidus on niigi alarahastatud. „Saja euro eest 2014. aastal võis päris palju asju saada, aga täna enam ei saa,” ütles ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõuniku Aire Koigi sõnul ei ole riigil plaanis tulemusstipendiumi suurust tõsta. „Üldiselt vajavad stipendiumide määrad tõepoolest ajakohastamist, mis omakorda eeldab kogu toetussüsteemi terviklikku ülevaatamist,” lausus ta.

Õppeaastas on tulemusstipendiumideks eraldatud 2,4 miljonit eurot ja toetuse saab umbes 2600 tudengit.

Tulemusstipendiumi jagamise korra ja suuruse määrab riik. Stipendiumid jaotatakse Tartu Ülikoolis proportsionaalselt valdkondade vahel vastavalt sellele, kui palju on igas valdkonnas üliõpilasi.

Tabelisse on märgitud valdkonniti tulemusstipendiumide lävendid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes. Loodus- ja täppisteaduste valdkonna dekanaat tulemusstipendiumide kohta statistikat ei kogu. Tabelis olevad andmed on saadud iga valdkonna dekanaadi esindajalt.

	Sotsiaalteaduste valdkond	Meditsiiniteaduste valdkond	Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
2022/2023 sügis	BA: 4,54 MA: 4,59	BA: 4,74 MA: 4,17	BA: 4,77 MA: 4,8
2021/2022 kevad	BA: 4,88 MA: 4,86	BA: 5,0* MA: 4,67	BA: 4,81 MA: 4,82
2021/2022 sügis	BA: 4,63 MA: 4,60	BA: 4,81 MA: 3,76	BA: 4,65 MA: 4,67

 

*Arvesse võeti kõigi õpitulemuste kaalutud keskmist hinnet, mis oli 4,12.