Paar nädalat tagasi langetati otsus, kes saavad sel sügissemestril tulemusstipendiumi. Kuigi tulemusstipendiumi eesmärk on tunnustada ja toetada väga heade tulemustega üliõpilasi, jäävad paljud kõrgete hinnetega tudengid ikkagi sellest ilma, sest konkurents on tihe ja lävend kõrge.
Tartu Ülikoolis teisel kursusel eripedagoogikat õppiv Jasmin Saar taotles septembris tulemusstipendiumit. Tema eelmise semestri kaalutud keskmine hinne, mida toetuse jagamisel arvestatakse, oli 5,0. Kõrgeim võimalik keskmine hinne tõi talle edu – tema on üks sügissemestri stipendiaatidest.
Saar on varemgi kandideerinud, aga tulutult. Eelmisel kevadel oli tema keskmine hinne 4,83, kuid sellest ei piisanud. Tema hinnangul on lävend liiga kõrge ja stipendiumit võiks saada ka siis, kui keskmine hinne on 4,5–4,6. Kuigi ühe kolme ainepunktilise aine eest saadud B võib tõmmata kaalutud keskmist hinnet nii palju alla, et tulemusstipendiumit pole võimalik saada, ei tähenda see Saare sõnul seda, et tudeng oleks teistest kehvem. „Meil on väga tublid inimesed kursusel, kes tõesti õpivad. Lisaks on eripedagooge ja õpetajaid tulevikus väga vaja, nii et see kaalutud keskmine hinne 4,5–4,6 motiveeriks veel rohkem panustama.”
Keskmise hinde lävend on liiga kõrge ka kolmanda kursuse arstitudengi Kevin Ibruse hinnangul. „Vajalik keskmine hinne võiks olla madalam, kuna pingutan, ja suur osa hinnetest ütleb mulle ju, et saan väga hästi õpitu selgeks, aga selle pingutuse eest tunnustada ei saa,” lausus Ibrus.
Ibrus on kandideerinud kahel korral – esimesel korral esimese aasta kevadel ja viimati möödunud õppeaasta kevadel. Esmakursuslasena oli tema keskmine hinne 4,9, millega osutus ta valituks, kuid teisel kursusel langes hinne 4,8 peale, mis polnud stipendiumi saamiseks piisav. Enam ta taotlust ei ole esitanud, kuna keskmine hinne on veelgi langenud.