Kaltsukate tuur Tartus. Kui hinnaliseks on kujunenud teise vana, aga sinu uus?

Second hand poed on olnud aastaid populaarsed tänu uskumatult madalatele hindadele, kuid viimasel ajal meenutavad sealsed summad pigem tavalisi kiirmoepoode. Käisin uurimas, kui palju peab vaene tudeng välja käima, et kaltsukast normaalsed kehakatted hankida, ning kas kuuldused kõrgetest hindadest vastavad tõele.

Taaskasutuspoodide ehk kurikuulsate second hand kaupluste eksperiment viis mind peaaegu seitsmesse Tartu teise ringi keskusesse, eesmärgiks uurida eri riideesemete tavahindu, mida hiljem kiirmoebrändide omadega võrrelda. Uurimisobjektideks osutusid Uuskasutuskeskus, Stange kirbuturg, Humana, Kastani Leiunurk, Mecca komisjonipood, vintage-pood Saiko ning Hilpster. Pärast pakkusid eeltoodud täikadele konkurentsi H&M, New Yorker, Reserved ja Lindex.

Üks vajalik märkus enne kaltsukatuuri alustamist: selle käigus ei arvestatud allahindlusi ega muidu sooduspakkumisi, sh viiekümne sendi ja ühe euro päevi! Aga nüüd selle huvitava osa juurde, milleks on tulemused ehk teisisõnu hinnavõrdlus.

Silmi pööritama panevad hinnasildid

Alustame kõige populaarsemast ja tahetumast taaskasutuspoest Humanast, kus kunagi klientidest puudust ei ole. Seal jäid seelikud, kleidid, särgid, püksid, teksad ja kampsunid hinnavahemikku 5–12 eurot. Ülerõivad ja mantlid maksid kuni 30 eurot.

Kastani Leiunurgast leidis siltidelt järgnevaid numbrikombinatsioone: seelikud, püksid ja särgid (k.a meeste triiksärgid) jäid kuue euro ringi ning kampsunid ja pusad olid veidi kallimad. Ülerõivaste ja mantlite eest küsiti 6–30,5 eurot. Muu hulgas oli seal ka eraldi tuba, mis oli täis ainult laste ja beebide jaoks mõeldud kaupa. Lisaks kutsus maja lausa iseenesest sisse kiikama, kuna see on üleni roosat värvi ning ühele maja külgedest on joonistatud suur ja värviline lillekobar.

Uuskasutuskeskus osutus igapäevahindade poolest huvitaval kombel soodsaimaks. Seal oli igat liiki ese läbivalt sama hinnaga. Kõikide seelikute ja kleitide eest küsiti vastavalt neli ja viis eurot ning pükste, särkide ja spordiriiete eest neli eurot. Ainus erand oli jopede, mantlite ja jakkidega: nende hinnad varieerusid alates viiest eurost kuni viieteistkümneni. Samuti täheldasin poes ringi vaadates seda, et müüdav kaup oli küllaltki korralik. Vahel on ikka ette tulnud, et leiad mõne meelepärase toote ning alles hiljem avastad kuskilt mingisuguse defekti. Sel korral aga midagi seesugust ma ei märganud, tundub, et läks õnneks!

Kohati jahmatav oli asjaolu, et taaskasutuskauplused küsivad algselt mõne kiirmoepoest ostetud riideeseme eest võrdväärset või isegi kallimat hinda kui selle toote esialgne ostuhind. See probleem ei ilmnenud ainult mõnel üksikul korral, vaid seda esines järjepidevalt. Näiteks ühel tavalisel eest nööbitaval H&M-i kampsunil, mida olin poes uuena näinud maksvat kaheksa eurot, rippus nüüd küljes 11-eurone hinnasilt. Veidi küsitav olukord, kas pole?

Kirbukas Stange ja vintage-pood Saiko olid teistest natuke omanäolisemad. Nimelt on Stange koht, kus saavad oma kasutatud asjadele uue elu sisse anda nende algsed omanikud ehk seal müüvad asju ja määravad väärilise tasu inimesed ise. Pea igas müügiboksis oli nimekamate firmade toodangut, nagu näiteks Tommy Hilfiger, Calvin Klein, Timberland, Helly Hansen, Didriksons jms, millele määrati väärtuseks olenevalt kraamist koguni 65 eurot või rohkem.

Ka Saikos on uuele ringile toodud veidi hinnalisemad ja vanemad bränditooted, näiteks Ralph Lauren, Nike, Adidas, Calvin Klein, Moschino jt. Seetõttu on kaubad keskmisest kallimad – hinnad küündisid isegi 100 euroni. Leidsin, et pole aus äsjanimetatud ettevõtteid eeltoodutega päris ühte patta panna ning nende kaltsukate kohta ma nii detailset vaatlust läbi ei viinud.

Rääkides nüüd massitoodangu suunitlusega poodidest, siis nendes on lood järgnevad. H&M-is on kleidid ja seelikud 7.99–79.99 eurot, särgid, püksid ja kampsunid 9.99–79.99 eurot, teksad 14.99–59.99 eurot ja õueriided 19.99–149.99 eurot. New Yorkeris on keskmised hinnad särkide puhul 5.99 eurot, pükstel 24.99 eurot, kampsunitel 12.99 eurot ja jopedel 59.99 euro ringis.

Reservedis jääb hinnajärk seelikutel 12.99–119.00 euro, kleitidel 19.99–139.00 euro, pükstel 9.99–159.00 euro, teksadel 22.99–49.99 euro, särkidel 7.99–89.99 euro, kampsunitel 17.99–69.99 euro ja õueriietel 12.99–199.00 euro vahele. Lindex pakub sügishooajal särke 14.99–59.00 euro piires ja pükse (ka teksapükse) 39.00–79.00 euro vahemikus.

Kokkuvõtvalt on kiirmoepoodides hinnad suhteliselt krõbedad ning ega inflatsioon ka seda valdkonda patuta ei jäta, sest tekstiil ja kangas samuti kallinevad.

Mõni teine kord uuesti!

Taaskasutuspoodide külastamisel tekkisid ka ootamatud takistused. Kahjuks ei saanud ma külastada kõiki kauplusi, mis algselt plaanis olid, seega polnud võimalik nende hindadega tutvuda. Nimelt üritasin kahel korral löögile saada Mecca ärisse, kuid mõlemal juhul oli see suletud, kuigi lahtiolekuaegade kohaselt oleks pidanud olema avatud. Küllap olid nemadki pidanud praeguste olude sunnil oma poe uksed sulgema. Kas igavesti või ajutiselt, see on küsimus, millele teab vastust vaid jumal taevas.

Kui ma proovisin õnne, et külastada vanakraamipoodi Hilpserit, siis avas ukse nördinud pilguga poepidaja, kes ütles: ,,Tulge tunni aja pärast tagasi, mingi tüüp kandis terve poe koera sitta täis!“ Vot siis minu lootus küll sel ilusal sügispäeval kustus ja ma otsustasin katse selleks korraks lõpetada.

Õnneks sain siiski mitmes basaaris käidud ehk need väikesed äpardused mind päeva lõpuks ei heidutanud. Muidugi tegi meele rõõmsaks ka tõsiasi, et ma ei lahkunud põhimõtteliselt ühestki kohast tühjade kätega, nii et tasub minna uudistama ja tudengi rahakotile omaseid rahanatukesi sirgeks lööma.

11 euro eest uus garderoob

Tuleb tõdeda, et pidin end poodides pidevalt korrale kutsuma, sest vastasel juhul oleksin ma lihtsalt liiga palju ebavajalikku kraami kokku ostnud.

Kuigi vaatluspäeval jälgisin Humanas ainult n-ö tavahindu, siis oli seal parajasti ka ühe euro päev ehk kõikide ostlejate õnnepäev. Proovikabiini võtsin endaga kordades rohkem asju kaasa, kui oli sildil ette nähtud. Väljusin sealt aga ratsionaalselt kuue esemega, mis endaga koju viisin: pika pruunja velvetseelikuga, musta-valgeruudulise seelikuga, musta värvi Lee firma teksapükstega, valge kõrge kaelusega bodiga, halli pikkade varrukatega särgiga ning moekate kauboisaabastega. Ega mul nendest suurt puudust ei olnud, kuid kuna nimetatud asjad olid küllaltki odavad ja meeldisid mulle väga, siis ei näinud ma põhjust, miks neid mitte osta.

Järgmise tehingu sooritasin Uuskasutuskeskuses, kust sain ideaalselt istuvad mustad Lindexi viigipüksid. Usun, et valdav osa naistest on minuga siinkohal nõus ja õigustavad igati minu järjekordset ostu, sest teavad, kui raske on neid täiuslikult istuvaid pükse leida.

Selleks, et ma kogu oma viimast toiduraha ära ei kulutaks, leppisin endaga kokku viimases riidekapi täienduses. Selleks osutus rulasõitjate brändi Sweet Skateboards (SWEET SKTBS) kilejope, mis jääb ootama tänavust talve, et mind mäel lumelaua ning mäesuuskadega sõites soojas ja kuivas hoida. Niisiis sain endale lõpuks 11 euro eest põhimõtteliselt uue garderoobi, millega käimasolevale sügisele ja peatselt algavale talvele stiilselt vastu minna.

Üldistatult saab öelda, et kaltsukate tavahinnad on pigem kallimapoolsed ja meenutavad vaikselt isegi hulgimüüjate omasid. Kui nii edasi läheb, siis saab varsti juba teise vana asemel endale kohe uhiuue eseme soetada, sest hinnavahe on mõne asja puhul peaaegu olematu. Selle juures ei tasu unustada tavapoodide hinnatõusu, mis arvatavasti paralleelselt kasvutrendis on. Samuti tuleb tähelepanelikult jälgida seda, et ei üritata ostjat ninapidi vedada ja ei küsita juba kasutatud kauba eest hoopis selle alghinda.

Seni, kuni Humana rõõmustab asjadele uue elu andjaid viiekümne sendi ja ühe euro päevadega ning teised vanakraamiturud samuti, pole muretsemiseks põhjust. Ärme kutsu kurja välja ja jookseme enne uut kaubavalikut Kompanii ja Kuperjanovi tänavatel asuvatele täikadele ikka veel tormi!