P, 4.12.2022
Tudengid hooajalisest depressioonist: rasked ärkamised ja üksikud sügiskuud
Foto: Andre Taal, Mihkel Lappmaa, Markus Tamm
Ireene Kilusk
, 4dimensiooni autor
Tudengid hooajalisest depressioonist: rasked ärkamised ja üksikud sügiskuud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments

Eesti neli aastaaega võib olla üheaegselt nii õnnistus kui ka õnnetus. Iga aasta, kui paljud eestlased on helges lehtede vahetumise või jõuluaja ootuses, võitlevad teised hoopis hooajalise depressiooniga.

Iiris on tudeng, kes võitleb hooajalise depressiooniga niipea, kui puudelt lehed langevad. ,,Ma arvan, et tegemist on elutempo järsus muutuses. Mul on väga raske ärgata ja tihti ma ei ärkagi, kuigi mul on kool ja kohustused,” ütles ta.

Õigusteadlane Eliise rääkis, et tal on samuti sügiseti masendus ning kirjeldas oma eelmise aasta kogemust. ,,Teine pool esimesest semestrist läks enamik ülikoolist veebi ja see, et ma ei näinud kursakaid, kindlasti mõjutas mind,” sõnas ta.

Eliise nentis, et tema jaoks on alati olnud sügis ja talv keerulisemad ajad, sest siis on külm ja kõle, kuid sel aastal oli tema jaoks ootamatult juba september nukker. ,,Mind väga häiris, et tundsin survet kohe välja minna ja iga õhtu oli pidu,” seletas ta. ,,Mu kursakat, kellel on sama probleem, aitab inimestega koos olemine, aga mul vastupidi on vaja iseendaga olla,” lisas ta.

Esimesena saab hoobi Eliise sõnul kool, sest kuigi talle meeldib õppida, siis ka lihtsamaid koolitöid on võimatu kätte võtta. Ta rääkis, et tavaliselt pöördub ta vanemate poole ning kuna ta isa oli kunagi ülikoolis õppejõud, siis ta sai temalt kinnitust, et madalperioodid on igati tavalised.

Katriito kliiniku psühholoog Anette-Johanna Park rääkis, et näeb aastast aastasse tõusu abivajajates just sügiseti. Tema sõnul vajavad kooliskäijad abi enamasti terve õppeaasta vältel ning suvel kaebused vähenevad või kaovad. ,,Isiklikult ei julge ma kommenteerida sügavamaid põhjuseid pöördumiste arvu tõusu taga, kuid üks potentsiaalne tõstja on hooajaline depressioon,” ütles ta.

Iga juhtum on erinev

Kuigi hooajalist depressiooni esineb kõige sagedamini sügisel ja talvel, siis ühes Euroopa suurlinnas õppival Gretel on see hoopis kevadel. ,,Kevadel on tavaliselt kõigil kiire aeg ja tunnen end üksikult,” ütles ta. Ta mõistab, et tegemist on hooajalise murega, sest loomult ei ole ta kurb inimene ning sümptomeid ei anna võrrelda kliinilise depressiooniga.

Grete juttu kinnitab Peaasja koolitaja ja psühholoog Elina Kivinukk, kelle sõnul on hooajalisel depressioonil sarnased sümptomid depressioonile, kuid need on mõnevõrra mõõdukamad. Sellest hoolimata võib inimene siiski kogeda kurbust, lootusetust, väsimust, üksildust ning energiataseme langust. Tavaliselt on see tema sõnul seotud vähesema päevavalgusega sügisesel ja talvisel perioodil.

Hooajalise depressiooni äratundmisel on oluline tähelepanu pöörata tingimusele, et sümptomid oleksid seotud just aastaaegadega ja sellest tingitud eripäradega. ,,Kui näiteks inimene kaotab sügisel töö ja tal tekib seetõttu masendus, siis pole tegu hooajalise depressiooniga,” ütles Kivinukk.

Mida hooajalise depressiooni puhul ette võtta?

Masenduse ilmingul peaks Kivinuku sõnul nõustamist otsima siis, kui see hakkab mõjutama igapäevaelu. Ta pakub välja mitmeid tegevusi ja eluviisi muudatusi, mida iseseisvalt proovida.

Näiteks on hea talveperioodil rohkem tarbida serotoniinitaset tõstvaid toiduaineid nagu kalkun, kodujuust, päevalilleseemned, ananass, tofu, spinat ja banaan. Näksimispausi ajal võiks eelistada krõpsudele ning kommidele hoopis seemneid, rosinaid või banaani. Koostöös spetsialistiga võib kaaluda ka toidulisandite tarvitamist. Enimlevinud soovitused on igapäevase D-vitamiini koguse suurendamine ning magneesiumi tarvitamine.

Iiris rääkis, et hakkas eelmine sügis D-vitamiini võtma ja talle tundus, et see aitab. ,,Kuidagi lihtsalt peab raskest ajast läbi saama. Samuti aitab mind füüsiline tegevus, laulmine ja kunst,” ütles ta ning lisas, et mõnikord aitab kõige paremini lihtsalt korraks nutta.

Õnnelikumad ei pea D-vitamiini puudusel kapslitele lootma, vaid saavad seda päikesepaistest. ,,Eelmisel aastal käisin detsembri alguses nädalaks Maltal ja see andis mulle uue hingamise,” rääkis Eliise.

Kuid kõigil ei ole kurbuse peletamiseks nii tervislikud harjumused. Grete sõnul pöördub ta raskel ajal meelemürkide poole. ,,Mul pole väga häid toimetulekumehhanisme, vahel ma teen peale ja heegeldan.”

Kõige rohkem aitas Gretet psühholoogiga ja sõpradega rääkimine. ,,Mul oli eelmine aasta üks sõbranna, kes ütles kohe, et miks sa varem ei rääkinud, me oleks võinud ju koos aega veeta,” ütles ta.

Tegemist on lõpuni ravimatu haigusega

Kahjuks ühtset n-ö ravi probleemile pole, sest hooajalise depressiooni põhjus ei ole üheselt välja selgitatud. Psühholoog Kivinukk rääkis, et mõned teadlased väidavad, et talvedepressiooni tingib melatoniinitaseme tõus organismis, mis valmistab keha talveuneks. Teised arvavad, et talveperioodil on mingil põhjusel serotoniini (n-ö õnnehormooni) reguleerimine raskendatud. Kolmandad seostavad talvedepressiooni peamiselt D-vitamiini loomuliku vähenemisega organismis.

Üks harjumus, mida Kivinukk soovitab enne psühholoogi poole pöördumist teha ja millest võib abi olla, on meeleolu ning üldise enesetunde jälgimine. Seda saab teha näiteks päeviku, mõne mobiilirakenduse või vaatluslehe abil. Ta soovitas iga õhtu üles märkida, kuidas päev läks, millised tegevused meeleolu tõstsid, millised sündmused tuju halvemaks muutsid, kuidas oli üldine energiatase ning milline oli une kvaliteet.

Selline jälgimine võib Kivinuku sõnul kasulik olla kahel põhjusel: pikemaajaline jälgimine võimaldab märgata meeleolu mõjutavaid asju, näiteks halb uni või sõbra kuri sõnum, ja teiseks võimaldab selliste asjade ülesmärkimine oma olemuselt aega maha võtta. Lihtsalt istumine ja asjade mõtestamine võib pakkuda head võimalust võtta rohkem aega iseendale.

Kui iseseisev tegutsemine ei aita, siis on tark pöörduda spetsialisti poole. Psühholoog Park ütles, et selleks võib olla näiteks psühholoog, terapeut, vaimse tervise õde, psühhiaater või perearst. ,,Julgen väita, et enamus spetsialiste, kes on vaimse tervise alase kõrgharidusega, on Eestis pädevad abistamaks hooajalise depressiooni sümptomaatikaga,” lisas ta.

Palju uuritud, aga vähe teada

Kuigi Eestis pole hooajalist depressiooni palju uuritud, siis näiteks USA-s on läbi viidud sellega seoses erinevaid uuringuid. Ühe uuringu põhjal leiti, et hooajalist depressiooni esineb 4–6% elanikkonnast ning see on kooskõlas nende elukoha kaugusest ekvaatorist. Näiteks on Alaskas hooajalise depressiooni tase ligi 10%, kuid Austraalias vaid 0,3%.

Kuid tegemist ei ole siiski rusikareegliga, sest näiteks soomlaste talved on karged, kuid hooajalise depressiooni tase on siiski madal. Siin võib mängu tulla soomlaste sadade aastate pikkune kohanemine karmi kliimaga.

Sarnaselt teistele depressiivsetele häiretele on ka hooajaline masendus rohkem levinud naiste seas, kuid kindlat suhet ega põhjust pole teada. Mõned uuringud näitavad, et seda esineb naistel umbes poolteist korda rohkem kui meestel.

Üldiselt mõjutab hooajaline depressioon 18–30-aastaseid inimesi ning suurt rolli mängib üldine vaimne tervis. Eriti suur riskirühm on inimesed, kelle peres on esinenud depressiooni ja suitsidaalsust.

Lisaks D-vitamiini võtmisele on nähtud positiivseid tulemusi ka valgusteraapias, mis on sisuliselt 20–40 minutit päevas valgust kiirgava kasti vaatamine. Raskematel juhtudel kirjutatakse välja antidepressandid või saadetakse inimene kognitiiv-käitumisteraapiasse.

Tagasi üles