„Ma ei taha end sildistada” ehk queerbaiting’ust ja selle normaalsusest

Foto: Andre Taal, Mihkel Lappmaa, Markus Tamm
Alice Veedla
, 4dimensiooni autor
Copy

Tänu ühiskonna muutumisele ei ole enam tabu rääkida avalikult oma seksuaalsusest. Probleem tekib aga siis, kui oma seksuaalsust kasutatakse ära müügitrikina või kui selle kohta valetatakse.

Sinu lemmiksarja ning teiste sarjade viimaste hooaegade vaatamisel on tekkimas tunne, et kahe samasoolise peaosatäitja vahel on tekkimas midagi enamat kui sõprus. Elad sarjale kaasa ja loodad, et nende vahel puhkeb midagi õide. Ka teised fännid räägivad sotsiaalmeedias will-they-won’t-they olukorrast, mis omakorda annab sarjale rohkem kajastust. Oodatud haripunkti ei saabu aga kunagi ning kahe tegelase omavaheline suhtestaatus ei liigu sõprusest kaugemale.

Queerbaiting on termin turundusvõtte kohta, kus mingi sarja või filmi vaatajaid õrritatakse sellega, et tegelased on bi- või homoseksuaalse orientatsiooniga, kuid tegelikult sellele kinnitust ei anta.

Filmide ja sarjade puhul kasutatakse sellist turundustehnikat sihtgrupini jõudmiseks, kes võib-olla muidu ei oleks mõnest konkreetsest teosest huvitatud. Näiteks proovitakse saada vaatajaid LGBT+ kogukonnast või kogukonna toetajate hulgast, kuigi sarja sisu võib-olla muidu ei kõnetaks neid. Põhjus, miks queer storyline’e päriselt välja ei arendata, võib peituda selles, et sarja loojad ei taha kaotada publikut, mis ei ole huvitatud LGBT+ suhetest, ent samas tahetakse meelitada vaatajaid, kes on huvitatud.

Queerbaiting’ut ehk kväärpeibutamist on täheldatud sarjades, filmides, raamatutes ja muus meedias, aga ka kuulsuste puhul, kelle seksuaalsus tundub mitmeti tõlgendatav.

Queerbaiting televisioonis

Üks sellistest sarjadest on „Sherlock”, kus fännid ja kriitikud on pikalt kahtlustanud, et sarja nimitegelasel Sherlockil ja tema truul abilisel Dr. John Watsonil on midagi enamat toimumas kui lihtsalt mõrvamüsteeriumite lahendamine. Selle põhjuseks on teatav keemia, mida fännid on tajunud kahe tegelase vahel. Võib-olla on põhjuseks see, et kaks põhilist peategelast on mehed. Võib-olla peitub põhjus fännide kujutlusvõimes. Igal juhul on kahe tegelase omavahelist klappi võimatu eitada. Selle tunnustamiseks on fännid kirjutanud fan fiction’eid ehk fännide poolt väljamõeldud lugusid, mis võiksid juhtuda sarja tegelastega. Lisaks on kahel tegelasel ka ühine ship name — Johnlock. Shipping tähendab fännide tahet näha kahte lemmiktegelast lähedasemas suhtes kui nad tegelikult on. See võib ilmneda isegi tegelaste vahel, kes on omavahel vihavaenlased, näiteks „Harry Potteri” Hermione ja Draco, kelle ühine ship name on Dramione.

Kuna sarja hilisemas hooajas Watson abiellub ja ka Sherlockil endal on olnud vihjeid suhete kohta, viitab see mõlema mehe heteroseksuaalsusele. Tegelaste seksuaalsuses ei saa aga kindel olla, kuna seda ei ole kunagi konkreetselt välja öeldud. Lisaks on tunda õhus teatavat pinget, millele on vinti juurde andnud ka kahe mehe üürikorteri omanik proua Hudson, kes mainis Watsonile, et tundub, nagu nende vahel oleks alati midagi enamat olnud.

LGBT+ tegelasi on sarjades olnud läbi aastate pigem vähe, või kui on, siis ei ole neid toodud esile põhikoosseisus. Näiteks sari „Friends”, mille sarja põhitegelased on kuus heteroseksuaalset sõpra. Küll aga oli Rossi, ühe peategelase eksnaine suhtes naisega ning hiljem oli kahe naise pulm üks esimestest samasooliste abieludest, mida näidati televisioonis. Seda enam ootavad LGBT+ kogukond ja selle toetajad sarju ja muud, mis näitaks inimesi hoolimata rassist ja orientatsioonist, mitte ei taha olla eksitatud erinevade turundustehnikate tagajärjel.

Mitte ainult teleekraanidel

Mitmed artistid on saanud süüdistusi selle kohta, et nende käitumine on queerbaiting. Staarid ja nende isiklik elu on fännidele väga põnev, mistap enamus fännid tervitaksid uudist „kapist välja tulemisest” rõõmusõnumitega.

Harry Styles on üks artistidest, keda on viimasel ajal süüdistatud queerbaiting’us. Tema mitmetahuline seksuaalsus jäi nii fännidele kui ka meediale silma, mistõttu uuriti Stylesilt tema orientatsiooni kohta. Stylesi vastus jäi pigem napisõnaliseks, kuna ütles, et jagab nii isiklikku infot vaid väheste inimestega, mistõttu tõlgendati, et tal ei olegi tegelikult midagi varjata, kuna ta on hetero.

Tema väidetav kväärpeibutamine on arutelu alla sattunud Stylesi värvika stiilivaliku tõttu. Näiteks kandis ta Vogue’i kaanel pitskleiti, mis ei ole eriti tavapärane heteromeeste seas. Lisaks kleidi kandmisele on Styles ka teiste outfitidega, mis ei sobitu stereotüüpse mehe kuvandiga kokku.

Sarnaseid süüdistusi on saanud veel Billie Eilish, Ariana Grande ja nii mõnedki teised artistid. Billie Eilishi puhul tõlgendati kväärpeibutamist tema Instagrami postituses, mille pealkirjaks oli „I love girls” ehk armastan tüdrukuid. Hiljem süüdistati Eilishit, et soovis oma uuele loomingule kajastust tekitada queerbaiting’uga.

Ariana Grandet süüdistati queerbaiting’us oma muusikavideo tõttu laulule „Monopoly”, mille avaldas koos Victoria Monet’ga. Grande laulab, et talle meeldivad nii naised kui ka mehed, ent ta ei ole end kunagi biseksuaalsena tutvustanud. Kui Grandelt küsiti selle kohta sotsiaalmeedias, vastas ta, et ei soovi end sildistada.

Lahendus probleemile

Kväärpeibutamise alged peituvad kapitalismis. Peibutajad tahavad LGBT+ kogukonna raha, kuid samas ei taheta anda tarbijatele seda, mida nad enim ootavad — suhteid, millega nad tunneksid end esindatult ja milles saaksid ka iseend ära tunda.

Ühiskond on ajas muutunud liberaalsemaks, mis on andnud võimaluse LGBT+ kogukonnal end näha meedias esindatuna. Oluline on, et esindatus oleks õilis, mitte ei täidaks lihtsalt kellegi rahakoti suurendamise eesmärki.

Tänu sellele, et tänapäevastes sarjades on ka põhitegelasi, kes on gei, lesbi, trans või muu LGBT+ kogukonda kuuluv inimene, paistab, et queerbaiting võib olla hääbumas. Telesarjad (või voogedastusplatvormide, näiteks Netflixi, sarjad) arenevad tihtipeale kiiremini kui filmid ja saavad muudatused sisse viia.

Kõige olulisem muutus saab siiski alguse publikust — inimestest, kes sarju vaatavad ja kuulsusi jälgivad. Nende võimuses on teha valik, mis arvestab kõigiga või siis vähemalt öelda välja, kui kuskil valesti käitutakse. LGBT+ kogukonda mittekuuluva inimese jaoks võib olla kogu probleem tühine, ent tegelikkuses peaksime märkama kõiki gruppe ühiskonnas ja võrdsus kõigi vahel peaks olema iseenesestmõistetav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles