Sellest saab meie suvi. Põrgulikud kuumalained Euroopas

Sagenevad kuumalained ei tähenda mõnusaid rannapäevi ja pruuni jumet, vaid ohjeldamatuid tulekahjusid, kuivi veekogusid, ikaldunud saaki, tugevaid torme, liigsurmi ja palju muud. Praeguseid kuumi suvesid jääme tulevikus meenutama kui jahedaid suvesid.

Kuumalainel ei ole ühest definitsiooni. Üldiselt on tegemist kuumalainega siis, kui tavapärasest kuumem ilm püsib mitu ööpäeva, kusjuures temperatuur ja ööpäevade arv on riigiti erinev. Eestis on kuumalaine liike kaks: ohtlik (ööpäeva maksimumtemperatuur vähemalt 30 kraadi kahe ööpäeva vältel) ja eriti ohtlik olukord (ööpäeva maksimumtemperatuuri püsimine 30 kraadi ja üle selle kolme ja enama ööpäeva vältel).

Sagenevad kuumalained on üks inimtekkelise kliimasoojenemise tagajärgedest. Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) andmetel on sagenenud juba praegu kuumalained maismaal ja merel, tugevad sajuhood üle maailma ning põuaoht Vahemere piirkonnas. Eelmisel aastal välja antud raportist selgub, et alates 1850.–1900. aastatest on kliima soojenenud 1,1 kraadi ning järgmise 20 aasta jooksul ületame tõenäoliselt 1,5 kraadi soojenemise piiri. Pooleteistkraadine soojenemine muudab kuumalained sagedamaks, soojad aastaajad pikemaks ja külmad aastaajad lühemaks. Kahekraadise soojenemise puhul jõuavad äärmuslikud temperatuurid sagedamini põllumajanduse ja tervishoiu kriitiliste taluvuslävedeni.

Kliima soojenemine ei tähenda pelgalt temperatuuritõusu, vaid ilmastiku muutumist ekstreemsemaks. Näiteks muutub veeringe, millega omakorda kaasnevad tugevad vihmasajud ja üleujutused, aga ka karmimad põuaperioodid. Üleujutusi soodustavad ka liustike, mandrijää ja arktilise jää sulamine, hooajalise lumikatte vähenemine ning üldiselt meretaseme tõus, mis on kõik seotud kliima soojenemisega. IPCC mullu avalikustatud raportis nenditakse, et inimtegevusel on endiselt võimalus edasist kliima soojenemist mõjutada. Süsihappegaas on kliimamuutuste peamine tõukejõud, kuigi kliimat mõjutavad ka teised kasvuhoonegaasid ja saasteained, mistõttu tuleb vähendada eelkõige CO₂ heidet.

See artikkel ei ole üksikasjalik ülevaade sel suvel tervet maailma laastanud kuumalainetest ja nende tagajärgedest, vaid pigem põgus ülevaade sellest, mida kuumalained tänavu eelkõige Euroopas põhjustasid.

Rekordtemperatuurid

Mõningaid kuumarekordeid sellest suvest.

Suurbritannias purunes tänavu juulis kuumarekord, kui riigi idaosas asuvas Coningsby külas mõõdeti 40,3 kraadi. See oli esimene kord, kui temperatuur ületas Suurbritannias 40 kraadi piiri. Eelmine rekord – 39,7 kraadi – pärines 2019. aastast.

Portugalis purunes juulikuu kuumarekord, kui Pinhão ilmajaamas mõõdeti 47 kraadi. See on vaid 0,4 kraadi vähem üleriigilisest kuumarekordist. Kusjuures tänavu juuli keskel näitas samal päeval 26 ilmajaamast kolmes termomeeter 45 kraadi või enam.

Prantsusmaal üleriigiline rekord (45,9 kraadi, mõõdetud juunis 2019) ei purunenud, kuid temperatuurid küündisid mitmes kohas 40 kraadini ja üle sellegi. Näiteks mõõdeti läänes asuvas sadamalinnas Brestis 39,3 kraadi (+4,1 kraadi võrreldes eelmise rekordiga), Edela-Prantsusmaa populaarses kuurortlinnas Biarritzis rekordiline 42,9 kraadi (+2,3 kraadi võrreldes eelmise rekordiga) ja läänes asuvas linnas Nantes’is 42,0 kraadi (+1,7 kraadi võrreldes eelmise rekordiga).

Norras on tähelepanuväärsed põhjaosa kuumarekordid. Näiteks mõõdeti juunis põhjapolaarjoonest ülevalpool asuvas vallas Saltdal 31,6 kraadi ja polaarjoonest 500 km põhja pool asuvas Tromsø linnas 29,9 kraadi, mis on ühtlasi sealne juunikuu rekord (+0,4 kraadi võrreldes eelmise rekordiga aastast 1974).

Eestis oli sel suvel kaks kuumalainet, juunis ja augustis, kui temperatuurid küündisid üle 30 kraadi. Enamasti on Eestis kuumalaine juunis või juulis, augustis on see ebatavaline. Selle suve kuumarekord mõõdeti juuni lõpus Viljandis – 33 kraadi. Juuni rekordid purunesid näiteks Lääne-Nigulas (32,4 kraadi), Kihnus (31,4 kraadi) ja Heltermaal (30,5kraadi). Ka meil oli troopilisi öid, mis tähendab, et õhutemperatuur ei langenud öö jooksul alla 20 kraadi. Eesti kõigi aegade kuumarekord 35,6 kraadi mõõdeti 1992. aastal Võrus.

Riikliku ookeani- ja atmosfäärivalitsuse (NOAA) andmeil olid tänavune juuni ja juuli rekordiliselt kuumuselt kuuendal kohal. Ka 2022. aasta on 143-aastase mõõtmiste tulemustes kuuendal kohal. Kümme kõige soojemat juunikuud on olnud alates 2010. aastast ja viis kõige soojemat juulikuud 2016. aastast.

Tulekahjud

Kuumus ja vähene vihm soodustavad tulekahjusid. Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi (EFFIS) andmeil on septembri alguseks põlenud Euroopas ühtekokku pea 757 100 hektarit metsa. See on 17% Eesti pindalast. Võrdluseks: 2006.–2021. aastal on keskmiselt aastas lõõmanud tulekahjud 318 700 hektaril ehk tänavu on hävinenud üle kahe korra rohkem metsa kui keskmiselt viimasel 15 aastal.

Enim räsisid tulekahjud sel suvel Portugali: seal on tuli neelanud 103 500 hektarit metsa, mis moodustab 1,13% riigi pindalast. Mastaapsed tulekahjud olid tänavu ka Rumeenias (149 300 ha ehk 0,63% riigi pindalast), Hispaanias (297 800 ha ehk 0,59% riigi pindalast) ja Horvaatias (33 000 ha ehk 0,58% riigi pindalast). Just Rumeenia paistab sel suvel eriti silma, sest viimasel 15 aastal on keskmiselt (14 300 ha ehk 0,06% riigi pindalast) aastas üle kümne korra vähem metsa põlenud.

Lisaks oli Copernicuse atmosfääriseire teenuse (CAMS) andmeil metsatulekahjude heitkogus Euroopa Liidus ja Ühendkuningriigis sel suvel hinnanguliselt 6,4 megatonni süsinikku, mis on kõrgeim näitaja alates 2007. aastast.

Põud

Pikalt püsinud kõrgete temperatuuride ja väheste sademete tõttu oli üle Euroopa põuane. Euroopa teadusuuringute ühiskeskuse (JRC) augustis välja antud põuda analüüsivas raportis nenditakse, et vähene sademete hulk mõjutas suvekuudel enim Lõuna-Portugali, Hispaaniat, Lõuna-Prantsusmaad, Kesk-Itaaliat, Šveitsi, Lõuna-Saksamaad, Ukrainat, Slovakkiat, Ungarit, Rumeeniat, Moldovat ja suurt osa Lääne-Balkanist.

Põud vähendab tugevalt mulla niiskust, mis langes üle Euroopa. See omakorda mõjutab põllumajandust, vähendades saagikust. Enim on Euroopas vähenenud maisi, sojaoa ja päevalille saagikus.

Prantsusmaal oli tänavune põud rängim alates 1958. aastast, kui statistikat koguma hakati. Keskmiselt sadas Prantsusmaal juulis alla 1 cm vihma. Prantsusmaa põllumajandusminister ütles, et ennustuste kohaselt langeb maisi saak võrreldes eelmise aastaga 18,5%. Oodata on ka piimatoodete vähenemist.

Kuivanud Loire jõgi Prantsusmaal. Foto: Sebastien Salom-Gomis, AFP/Getty

Ka Itaalia kannatas: Itaalia pikima jõe, Po jõe oru ümbruskonnal oli sel suvel viimase 70 aasta suurim veekriis. Üle 650 kilomeetri pikkune jõgi kuivas mõnes kohas ära. Juulis sai mõningates kohtades jõge ületada nii, et jalad ei saanud märjaks. Leiti teisest maailmasõjast pärit tanki jäänused, mis muidu olid vee all. Lisaks põllumajandusele ja karjakasvatusele mõjutab madal veetase hüdroenergiat. See katab tavaliselt pea viiendiku Itaalia energiavajadusest, kuid selle aasta algusest kuni maikuuni oli hüdroenergia tootmine langenud 40% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Kuivanud Po jõgi Itaalias. Foto: Pierpaolo Ferreri, EPA

Üleujutused

Põuale järgnesid üleujutused. Kuigi võib tunduda, et pärast pikalt kestnud kuuma ja kuivust on igasugune vihm kui õnnistus, on siiski vaja, et vihma sajaks ühtlaselt, mitte korraga suurtes kogustes. Kuuma ja põua tõttu on mullad väga kuivad. Kui korraga sajab palju, ei imendu vesi maasse, vaid voolab mööda pinda, tekitades üleujutusi. Seda enam, et tavaliselt kaitsevad taimed mulda tugeva vihmasaju eest, kuid põua tõttu on ka rohealad kõrbenud.

Kataloonia piirkonda Hispaanias tabas augusti lõpus tugev rahe, raheterade (või pigem rahepallide) suurus ulatus 10 sentimeetrini. Rahetormi tõttu hukkus pooleteistaastane laps, kui tennisepallisuurune rahetera ta pead tabas. Viga sai vähemalt 50 inimest, peamiselt tekkisid sinikad ja murdusid luud. Kataloonia meteoroloogiaagentuur teatas, et tegemist oli rekordsuuruses raheteradega alates 2002. aastast.

Rahetera. Foto: Sicus Carbonell, Reuters

Augusti keskel sai viis inimest, nende hulgas kaks last, Austrias tormi tõttu surma, lisaks oli 13 vigastunut. Äikesetorm tabas ka Korsika saart, kus sai vähemalt viis inimest surma ja 12 haavata. Umbes 45 000 majapidamist jäi seetõttu elektrita. Prantsusmaa ilmateenistus teatas, et Korsika mõnes piirkonnas sadas paari tunniga rohkem vihma kui paari kuu jooksul kokku.

Euroopast väljas …

… oli ka kuum.

Hiinas oli riigi kõige soojem ja pikem kuumalaine alates 1961. aastast, kui mõõtmised algasid. Mõningatel andmetel on tegu kõige rängema kuumalainega, mida on maailmas kunagi täheldatud. Riigi edelaosas küündis temperatuur üle 40 kraadi ja inimesed varjusid tunnelitesse ning maa alla loodud restoranidesse. Ka seal on hüdroenergia võimsus vähenenud. Jangtse jõe ülemjooksul asuv Sichuani provints kasutas peamiselt hüdroenergiat, kuid nüüd pole enam vett ja hüdroelektrienergia võimsus on langenud 50%, mis sunnib neid sisse lülitama söeelektrijaamu.

Pakistanis on aga meeletud üleujutused: kolmandik riigist on vee alla mattunud. Üleujutuste põhjuseks on juba aprillis ja mais alanud kuumalained ning juulist septembrini kestev mussoonhooaeg. Septembri alguse seisuga on hukkunud vähemalt 1500 inimest ja ümber asustatud 33 miljonit inimest. Seda on üle nelja korra rohkem, kui on Ukrainast sel aastal pagenud sõjapõgenikke. Riigi lõunaosas asuvas Sindhi provintsis on sadanud 5,7 korda rohkem kui keskmiselt viimase 30 aasta jooksul, eri andmetel on kahjustunud 50–90% sealsest põllumajandussaagist. Ees ootab nälg ja haiguste levik, sest joogivesi on riknenud. Pakistan on tekitanud alla 1% kogu maailma kasvuhoonegaasidest, ent kannatab ebaproportsionaalselt palju ja on saanud liiga vähe tähelepanu.

Pakistani üleujutused. Foto: Abdul Majeed, AFP/Getty