Sagenevad kuumalained ei tähenda mõnusaid rannapäevi ja pruuni jumet, vaid ohjeldamatuid tulekahjusid, kuivi veekogusid, ikaldunud saaki, tugevaid torme, liigsurmi ja palju muud. Praeguseid kuumi suvesid jääme tulevikus meenutama kui jahedaid suvesid.
Kuumalainel ei ole ühest definitsiooni. Üldiselt on tegemist kuumalainega siis, kui tavapärasest kuumem ilm püsib mitu ööpäeva, kusjuures temperatuur ja ööpäevade arv on riigiti erinev. Eestis on kuumalaine liike kaks: ohtlik (ööpäeva maksimumtemperatuur vähemalt 30 kraadi kahe ööpäeva vältel) ja eriti ohtlik olukord (ööpäeva maksimumtemperatuuri püsimine 30 kraadi ja üle selle kolme ja enama ööpäeva vältel).
Sagenevad kuumalained on üks inimtekkelise kliimasoojenemise tagajärgedest. Valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) andmetel on sagenenud juba praegu kuumalained maismaal ja merel, tugevad sajuhood üle maailma ning põuaoht Vahemere piirkonnas. Eelmisel aastal välja antud raportist selgub, et alates 1850.–1900. aastatest on kliima soojenenud 1,1 kraadi ning järgmise 20 aasta jooksul ületame tõenäoliselt 1,5 kraadi soojenemise piiri. Pooleteistkraadine soojenemine muudab kuumalained sagedamaks, soojad aastaajad pikemaks ja külmad aastaajad lühemaks. Kahekraadise soojenemise puhul jõuavad äärmuslikud temperatuurid sagedamini põllumajanduse ja tervishoiu kriitiliste taluvuslävedeni.
Kliima soojenemine ei tähenda pelgalt temperatuuritõusu, vaid ilmastiku muutumist ekstreemsemaks. Näiteks muutub veeringe, millega omakorda kaasnevad tugevad vihmasajud ja üleujutused, aga ka karmimad põuaperioodid. Üleujutusi soodustavad ka liustike, mandrijää ja arktilise jää sulamine, hooajalise lumikatte vähenemine ning üldiselt meretaseme tõus, mis on kõik seotud kliima soojenemisega. IPCC mullu avalikustatud raportis nenditakse, et inimtegevusel on endiselt võimalus edasist kliima soojenemist mõjutada. Süsihappegaas on kliimamuutuste peamine tõukejõud, kuigi kliimat mõjutavad ka teised kasvuhoonegaasid ja saasteained, mistõttu tuleb vähendada eelkõige CO2 heidet.
