R, 7.10.2022
Ebakindel olevik ja tulevik. Mis saab Eestis õppivatest Vene tudengitest?
Foto: Andre Taal, Mihkel Lappmaa, Markus Tamm
Grete Volmer
, 4dimensiooni autor
Ebakindel olevik ja tulevik. Mis saab Eestis õppivatest Vene tudengitest?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Valitsuse otsus piirata Vene kodanike võimalusi taotleda Eestis tähtajalist elamisluba või viisat õppimise eesmärgil on pannud keerulisse olukorda tudengid, kes siin õpivad ja soovivad Eestisse jääda ka pärast lõpetamist.

Ülikoolide arvates võiks praegu Eestis õppivatel Vene tudengitel säilida võimalus oma õpingutega jätkata ka pärast lõpetamist. Praeguse seisuga peavad tudengid lõpetamise järel riigist lahkuma, sest nende elamisluba ei pikendata.

Daniil Martikainen-Jarlukovski on Tartu ülikooli esimese kursuse tudeng, kes alustas sellel sügisel bakalaureuseõpinguid. Eestis on ta õppinud alates 2021. aasta augustist, kui asus õppima Tartu kutsehariduskeskuses. Eelmisel novembril sai ta ka elamisloa. Daniil elas enne Eestisse kolimist Pihkvas, mis on piirist vaid paari tunni kaugusel. Tema sõnul motiveeris ümberasumist tasuta haridus ning lihtsalt võimalus Venemaalt lahkuda.

Venemaal sidus Martikainen-Jarlukovski end poliitiliste tegevustega: nimelt juba 14-aastaselt liitus ta opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi meeskonnaga, olles seal vabatahtlik. Mitmete tegevuste hulka kuulusid näiteks flaierite jagamine ja protestidel käimine.

„Kui ma selles osalesin, siis ma nägin selgelt, et suurem osa inimestest ei ole huvitatud sellisest aktivismist. Nad toetavad Putinit ja see motiveeris mind veelgi lahkuma. Ma usun praegu ja uskusin ka tol ajal, et muutust varsti ei tule Venemaale. Ma ei uskunud, et see on võimalik, sest suurem osa rahvast on täiesti rahul sellega, mis praegu toimub,” ütles Martikainen-Jarlukovski.

Sellisel aktivismil oli oma hind – koolis sattus ta direktori asetäitja ja sotsiaalpedagoogi ähvarduste alla. Martikainen-Jarlukovski sõnul sai ta sellest motivatsiooni juurde, kuigi ka tema vanemad manitsesid teda end tagasi hoidma ja mitte midagi tegema. „Mina aga ei arva, et selline elulaad on normaalne, et ma pean vaikima, kui keegi ütleb ja ei saa oma arvamust väljendada,” ütles ta.

Martikainen-Jarlukovski rääkis, kuidas ähvardused olid tõsised ja murettekitavad, kuid teised opositsiooni tegelased, kes olid samuti Pihkvas, pakkusid talle abi, mis aitas olukorda leevendada. Sellest hoolimata polnud koolitöötajad noormehe poliitiliste tegevusega rahul ning tahtsid seda pidurdada ja takistada.

Filipp on samuti esmakursuslane, kelle kõrghariduse omandamise teekond algas tänavu sügiseö. Eestis on ta elanud peaaegu viis aastat, kolides siia oma perega 2018. aastal. Noormehe sõnul on Eesti koolis ja eesti keeles õppimine raske ning keeruline, ent samas huvitav ja põnev. Kuigi ta on pärit Peterburist, siis pere kolis Eestisse, kuna siin on tema isa kodumaa.

„Lapsepõlves ta elas ja jalutas Narvas kõik suved. Peale selle, elutingimused Eestis on paremad. Haridus aitab õpilastel mitte ainult töö leida, vaid ka lihtsalt elada, sest süsteem keskendub praktilistele teadmistele,” ütles Filipp.

Elamisluba saab üldiselt õpingute nominaalajaks

Tartu ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensing ütles, et praeguse seisuga õpib ülikoolis 227 Vene Föderatsiooni kodakondsusega välisüliõpilast, kellel on riigis viibimiseks kas elamisluba, viisa või muu alus.

Tensing lisas, et elamisluba antakse õpingute nominaalajaks, mis on üldjuhul bakalaureuseõppes kolm aastat ja magistriõppes kaks aastat. „Üliõpilased, kes omavad õppimiseks elamisluba, saavad valitsuse otsuse järgi taotleda elamisloa pikendamist õppimiseks ühekordselt kuni ühe aasta võrra. Pärast elamisloa tähtaja möödumist on õigus Eestis viibida veel 270 päeva ehk üheksa kuud,” ütles ta.

Tallinna tehnikaülikooli meediasuhete juht Krõõt Nõges ütles, et praegu õpib ülikoolis 60 Venemaa kodakondsusega välisüliõpilast. Ta lisas, et üliõpilased on oma elamisloa staatusest teadlikud ning loodetavasti jõuavad nad oma õpingud ettenähtud aja jooksul lõpetada.

Tallinna ülikooli õppevaldkonna juht Helen Joost ütles samuti, et õppimine pole piiratud nendel üliõpilastel, kes siin juba õpivad ning kellel on kehtiv elamisluba ehk neil on õigus õpinguid jätkata kuni nominaalaja lõpuni. Tallinna ülikoolis õpib septembri alguse seisuga 35 Venemaa kodanikku, kes omavad tähtajalist elamisluba. „Õppijaid, kellel on nominaalne õppeaeg lõppenud ning seega vajalik taotleda tähtajalist elamisloa pikendamist, on hetkel kuus,” ütles ta.

Joost lisas, et eelkõige on järgmisel kevadel õpingute jätkamine piiratud nendel õppijatel, kelle ettenähtud õppeaeg on lõppemas. Kui neil ei õnnestu taotleda elamisloa pikendamist, siis praeguses olukorras Venemaa kodanikest tudengid õpinguid jätkata ei saa, vaid peavad naasma kodumaale.

Ülikoolid: juba Eestis õppivatel Vene kodanikel võiks olla võimalus õpinguid jätkata

Valitsus otsustas augustikuus anda aasta aega pikendust nendele, kelle õpingud on veel lõpetamata ning nominaalaeg ületatud.

„Venemaalt pärit tudengid, kes ei jõudnud nominaalajaga oma õpinguid lõpetada, saavad erandkorras taotleda elamisloa pikendamist ühe aasta võrra, et nad saaksid oma õpingud siin lõpetada,” ütles PPA identiteedi ja staatuse büroo komissar Marina Kadak.

Valitsus otsustas, et Venemaa kodanikud ei saa enam taotleda tähtajalist elamisluba või viisat Eestis õppimise eesmärgil. Samuti ei registreerita Venemaa ja Valgevene kodanike lühiajalist Eestis töötamist, kui neil ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Martikainen-Jarlukovski ütles, et ta mõistab ülikoolide otsust mitte võtta vastu uusi tudengeid Venemaalt ja Valgevenest, kuid elamislubade pikendamise lõpetamise otsusest ta aru ei saa.

„Miskipärast inimesed, kellel oli tegemata bakalaureusekraad enne või muud õpingud, nemad said seda pikendust, mina seda pikendust kätte ei saa. Miks ainult nemad seda said? Seda ma ei tea, mis loogika siin on, mind väga imestab selline idee,” ütles Martikainen-Jarlukovski.

Noormehe sõnul ei saa ta sellel sügisel alustatud õpinguid lõpetada ning ta taotles hiljuti ka ülikooli soovitusel rahvusvahelist kaitset, mis loodetavasti võimaldaks tal jääda Eestisse. Ta astus Tartu Ülikooli sellel suvel ning taotles siis ka uut elamisluba, kuid seda talle ei väljastatud.

„Minu vana elamisluba oli kutsehariduskeskuses õppimiseks, seda ei saa pikendada ja pidin uut taotlema, aga jällegi piirangud ei võimalda seda,” ütles ta.

Filipp avaldas samuti oma nördimust. „Kindlasti, ma arvan, et kõik, mis praegu toimub, on täiesti jama. Olen kindel, et ma ja mu pere pole aidanud ja palunud Putinil sõda alustada, vaid meie tulevik praegu on küsimärgi all,” ütles ta.

Tensing ütles, et nende üliõpilaste puhul, kes viibivad riigis muudel alustel, mida praeguste sanktsioonide kohaselt ei saa pikendada õpingute lõpuni, otsib ülikool koos tudengitega võimalusi nende õpingute jätkamiseks ja/või lõpetamiseks. Ta leiab, et olukorda tuleb vaadata iga üliõpilase puhul eraldi. „Vaatame ülikoolis koos üliõpilasega, milline ja kui suur osa õpingutest on veel tegemata ja milline oleks parim võimalus konkreetsel juhul õpingute lõpetamiseks: näiteks jätkamine veebiõppes, akadeemiline puhkus,” selgitas Tensing.

PPA komissar Kadak ütles, et kui Venemaa kodanikule antud elamisluba lõpeb vastava kraadi omandamisega, siis uut elamisluba õppimiseks (nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõpinguteks) ei ole Venemaa tudengitele tulenevalt sanktsioonist võimalik anda.

Pärast õpingute lõpetamist on Vene tudengitel võimalus Eestisse jääda ainult rahvusvahelist kaitset taotledes, kui on põhjendatud, et neid võib oodata Venemaal tagakiusamine. Joost ütles, et Tallinna ülikool on mures, et pärast kodumaale naasmist võib nende Vene tudengeid tõepoolest oodata tagakius.

Samuti märkis Joost, et ülikooli vaatest võiks riik võimaldada juba Eestis õppivatel Vene kodanikel soovi korral õpinguid jätkata. „Näiteks kui Venemaa päritolu tudeng lõpetab kevadel bakalaureuseõppe, siis võiks tal olla võimalus jätkata õpiteed magistris. Praegu sellist võimalust ei ole,” ütles ta.

Ka Tartu ülikool on selle poolt. „Ülikool on teinud ka ettepaneku, et Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes on 2022. aastal või hiljem täitnud Eesti kõrgkooli õppekava, saaksid taotleda tähtajalist elamisluba õppimiseks Eesti kõrgkoolis,” ütles Tensing.

Ebamäärane tulevik tekitab murepilvi

Kui peaks minema nii, et Martikainen-Jarlukovski peab Venemaale tagasi minema, siis noormehe hinnangul ootaks teda seal sõjavägi või vangla. „Mind ohustaks seal esiteks arreteerimine ja teiseks võimalus, et mind saadetakse sõdima, sest Ukraina sõjas on neil inimeste nappus rindel, seega ma oleksin sunnitud minema armeesse ja sõdima,” ütles ta.

Küsimusele, kas ta näeb oma tulevikku Eestis ja kas ta tahaks siia jääda, vastab Martikainen-Jarlukovski kiiresti jaatavalt. „Mulle meeldib siin, ma õppisin ära keele ja ma olen integreerunud ühiskonda. Ma olen täiesti rahul oma eluga siin ja nagu ma mainisin enne, siis ma lihtsalt ei usu, et Venemaal võiks toimuda mingi positiivne muutus. Kui midagi juhtub, siis see võtaks aastaid,” sõnas ta.

Filipp soovib samuti Eestisse edasi jääda, kuid teda teeb praegune olukord murelikuks ja ettevaatlikuks. „Praegu ma ei tea, kas mul on õigus midagi öelda oma tulevikust. Tahaksin oma õpinguid lõpetada ja lihtsalt elada nagu tavaline inimene, töötades ja oma isiklikust korterist unistades,” ütles ta lõpetuseks.

Tagasi üles