R, 7.10.2022

Tudengilinna kallinenud piletihinnad tekitavad noortes trotsi

Ines Pütsepp
, 4dimensiooni autor
Tudengilinna kallinenud piletihinnad tekitavad noortes trotsi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Andre Taal, Mihkel Lappmaa, Markus Tamm

Praegu lõõskab õues päike, suvi on täies hoos ja paljud tudengid on linnast ära, kuid sügisel tervitavad ülikoolilinna saabuvaid õppureid hüppeliselt tõusnud bussipiletite hinnad. Liiklemiseks tuleb edaspidi mittetartlastest noortel hakata maksma keskmisest krõbedamat hinda.

Alates juulikuust tähendab ühistranspordiga Tartus liiklemine tudengile suuremat rahalist kulu. Üleüldine hinnatõus on jõudnud ka ühistranspordini, kui Tartus muutusid nii piletite süsteemide hinnad kui ka korraldus. Tartu linn tõstis piletite hindu, kuna ühistranspordi ülalpidamiskulud on suurenenud maagaasihinna ning tööjõukulude ja tarbijahinnaindeksi hüppelise kasvu tõttu. Tartu abilinnapea Raimond Tamme sõnul on viimasest hinnatõusust palju aega möödas – kuni 1. juulini kehtinud hinnad olid suuremas osas kehtestatud 2007. aastal. Linnavalitsuse dokumentides on põhjenduseks toodud veel, et keskmine palk Eestis oli 2007. aastal 725 eurot ning eelmisel aastal 1548 eurot.

Nüüdsest lahterdatakse sõitjad sissekirjutuse alusel tartlasteks ja mittetartlasteks. Abilinnapea sõnul kaetakse 80 protsenti ühistranspordikuludest linna eelarve muude tulude arvelt, mis on suures osas Tartu linna elanikelt laekuv tulumaksutulu. Seetõttu tõusis mittetartlaste jaoks pileti hind 50 protsenti ja tartlaste jaoks 20 protsenti. Kuigi sissekirjutuse järgi eristamine kehtib ka teistes linnades, nagu näiteks Tallinnas, ja Tartu on viimane suurlinn sellise eristamise kehtestamise poolest, siis moodustavad Tartus elavatest inimestest suure osa ka tudengid, kelle ametlikuks elukohaks pole ülikoolilinn.

Lisaks on ära kaotatud varasem staatusepõhine soodustus (tudeng) ning asemele on tulnud vanusepõhine soodustus. Tudengile tähendab see kuuluvust 20–26aastase noore vanusegruppi. Abilinnapea Raimond Tamme sõnul tehti selline muudatus, kuna taheti pakkuda soodustuse laienemist ka nendele noortele, kes juba töötavad.

Tudengilinnas Tartus on üheksa kõrgkooli, kus õpib kokku 20 516 tudengit. Väga suur osa neist peavad igapäevaselt Tartus elama ja liiklema. Eurostudenti andmetel töötab õpingute kõrvalt kaks üliõpilast kolmest ehk 68 protsenti Eesti üliõpilastest ning 78 protsendil tudengitest on kooli kõrvalt töötamise põhjuseks peamiselt elamiskulude katmine. See näitab seda, et enamik tudengeid peab kooli kõrvalt käima tööl, et ots otsaga kokku tulla. Linna suurima tudengite arvuga Tartu ülikoolis õppis 2021. aastal kokku 13 915 tudengit. Esimesel astmel ehk enamasti bakalaureuse tasemel õppis päevaõppes Tartu ülikoolis 8422 tudengit, kes seetõttu peavad enamasti ka Tartus igapäevaselt elama. Enamus neist on pärit Tallinnast.

Trahvi maksta on odavam

Suvel linnast eemalviibimise tõttu pole väljastpoolt Tartut pärit tudengid veel hinnatõusust teadlikud. Kolmandal kursusel õppiv Kristiina arvas alguses, et hinnatõus jääb pigem mõne euro ringi, kuid mittetartlasele 50 protsendine hinnatõus on tema jaoks esialgu ehmatavalt kõrge. „Eelarvesse päris auku küll ei tekita, aga trotsi küll,” ütles ta.

Igapäevaselt bussiga sõitev tudeng Triinu rääkis, et hinda pole muudetud peaaegu 15 aastat ja kuigi palgad on hinnatõusule järele jõudnud, ei tähenda see, et tudengite toimetulek oleks sellevõrra paremaks läinud.

Abilinnapea arvab, et piletihind pigem ei ole tudengi jaoks kallis. „Kui vaadata, mis on üldine sissetulekute ja hindade kasv Eestis olnud, siis ühistranspordi pilet ei ole sellisel tasemel kulu, mis peaks hoidma tudengeid ühistranspordist eemal,” rääkis Tamm.

„Tartus on nii palju mittetartlasi, siin pole üldse arvestatud tudengite ja noorte huvidega,” arvas Triinu, kes ei oleks uskunud, et hinnatõus on kahekordne. Hinnatõusust rääkides tõi ta välja ka selle, et kasulikum on saada piletita sõitmise eest trahvi, kui maksta bussipileti eest. „Mul on tõesti mõistlikum saada see 20eurone trahv kord kvartalis, kui maksta iga kuu 20 eurot,” ütles Triinu. Tartus on kehtiva piletita sõidu eest mõjutustrahv 20 eurot, mis on sama palju kui 30-päevane noorte bussipilet – 19,4 eurot.

Uued tuuled ka rattaringluses

Lisaks staatuse ja asukohapõhisele erisusele muudeti ka rattaringluse piletisüsteemi. Kui varasemalt said kõik ühistranspordi perioodipileti ostjad automaatselt ka rattaringluse kasutusõiguse, siis nüüd on selle jaoks tehtud ühispilet. 

Mittetartlasest tudengile tähendab see, et kui enne sai 7,67 euroga kuus sõita nii bussi kui ka linnarattaga, siis nüüd tuleb mõlema võimaluse jaoks soetada ühispilet 27 euro eest.

Abilinnapea Tamme sõnul on rattasõitjate jaoks hinnatõus suurem, kuna varasemalt said kõik bussiga sõitjad sisuliselt tasuta kasutada linnarattaid. Kuna süsteemikulud on tõusnud ja on ülemaailmsed varuosade tarneprobleemid, siis tuli linnal suurendada tulusid süsteemi ülevalpidamiseks. See tähendab, et rattaringluse enda piletihinnad on ka osaliselt tõusnud. Kui muidu maksis aastapilet 30 eurot, siis nüüd tuleb maksta kaks korda rohkem.

Rattaringluse teenuseid kasutas igapäevaselt ka majandustudeng Kristiina, kelle jaoks oli linnaratta ja bussisõidu kombineerimine mugav igapäevaseks liiklemiseks. Nüüd arvab ta, et hakkab pigem kasutama isiklikku ratast. „Kui see läheb ikkagi nagu 13 eurot kallimaks, siis niikaua kuni vähegi ilm lubab, liigun ma ikka isikliku transpordiga,” rääkis Kristiina.

Rahaline võit ei motiveeri Tartusse sisse kirjutama

Kuigi praegu suvisel ajal saab linnas asjad lihtsalt aetud jala või rattaga, siis sügisesele transpordile veel ei mõelda. Kolmanda kursuse tudeng Karoliina ütles, et ei tea täpselt, kuidas hakkab septembrist alates linnas liiklema. Ta arvab siiski, et koos hindade tõusuga nii korterite üüri kui ka toidu poolelt, annab see kõik ikkagi kokku väga suure summa, millele ka bussipileti hinnatõus mõjub.

Kristiina toob välja, et mitmed ta sõbrad ei suhtu hinnatõusu hästi ja pigem mõeldakse teistele võimalustele. Ta räägib, et sõbranna mõtleb teha juba pikaajalisema investeeringu ratta näol. „Tema arust on mõttetu iga kuu 30 eurot maksta, kui ta võib lihtsalt osta saja euro eest endale juba jalgratta,” selgitas Kristiina.

End tartlaseks registreerides on võimalik võita pea viis eurot. Tudengeid siiski selline väike võit ei motiveeri. Näiteks Tallinnast pärit tudengitel pole mõtet end Tartusse ümber registreerida, kui Tallinnas on neil sissekirjutusega tasuta ühistransport. Karoliina arvab, et ta pigem ei kirjuta end Tartusse sisse, kuna tulevikuplaanid on rohkem seotud Tallinnaga. Tallinnast pärit Triinu arvab samuti, et ta end ülikoolilinna odava pileti pärast sisse kirjutama ei hakka.

Kuigi tudengid kiidavad Tallinna mugavat tasuta ühistransporti, siis Tartu seda ei kaalu. Abilinnapea Tamme sõnul on piletitulu väga oluline osa ja oleks keeruline millegi muu arvelt seda katta.

Tartu viimaste aastate plaanid on olnud aina rohkem seotud keskkonnasõbraliku linnaruumiga. Näiteks Autovabaduse puiestee projektiga on aina rohkem proovitud algatada diskussiooni linnaruumi liikumisvahendite üle ja jõuliselt sekkuda Tartu autostumise kultuuri. Lisaks võtab Tartu osa erinevatest keskkonnahoidmise projektidest nagu näiteks Euroopa Komisjoni missioon „100 kliimaneutraalset ja tarka linna aastaks 2030“. Kuigi peaaegu mitmekordne bussipileti hinnatõus paneb tudengeid mõtlema pigem teistele liikumisvõimalustele või jänese sõitmisele, siis abilinnapea arvab, et praegused hinnad ei peaks kedagi eemal hoidma bussiga liiklemisest.

Tagasi üles