Uus valitsus langetas otsuse, et tulevikus saab lapsetoetust kuni 24. eluaastani. Kui praegu maksti lapsetoetust 16. eluaastani ning 19. eluaastani siis, kui laps käis koolis, siis uus vanusetõus on poliitikute sõnul tingitud sellest, et laps ei ole ka 24. eluaastaks pesast välja lennanud.
Neil jääb märkamata üks suur aga – kõiki 24-aastaseid ei saa lüüa ühe puuga. Tõepoolest leidub neid, kes nühivad veel koolipinki, ent suur osa noortest on selleks vanuseks liikunud oma elu peale. Paljudel on kahekümnendate eluaastate keskpaigaks juba omal võsuke kodus kasvamas.
Miks ei suunata seda raha mujale, kust noored saaksid päriselt abi? Näiteks on halvas seisus vaimse tervise spetsialistide vastuvõtule pääsemine. Toetada võiks ka haridusvaldkonda, et tudengid ei peaks eriala omandamise kõrvalt tööd rabama või õppelaenu koormat kandma. Paljud noored peavad oma õpingutee katkestama või ajutiselt pooleli jätma, sest neil pole luksust sajaprotsendiliselt koolile keskenduda. Noored oleksid tänulikud ka eluasemetoetustesse panustamise eest. See aitaks kiiremini lapsekingadest välja astuda ja vanemate pesast välja lennata.
Praegused õppetoetused on ajast ja arust ega vasta tänapäeva reaalsusele. Maksimaalne vajaduspõhine õppetoetus on 220 eurot, mis jääb enam kui kaks korda alla tegelike miinimumkulude. Kui riik panustaks raha hoopis noortele muret valmistavatesse valdkondadesse ning võimaldaks neil saada vajalikku abi, võiksime ehk sarnaselt Soomele olla üks õnnelikemaid riike.