Venemaa sissetung Ukrainasse on täielikult pea peale pööranud kogu Euroopa julgeolekumaastiku. Selle mõju võib selgelt näha – ootamatult jõhker sõda sundis isegi neutraalseid Soomet, Rootsit ning Šveitsi kurssi muutma. Ilmselgelt ei ole aga Lääne-Vene „piibelliku” vastasseisu taaselustamine ja uue raudse eesriide kerkimine selle ainus tagajärg. Suure sõjaga on tegelikult pihta saanud mitmed maailma „nurgatagused”. Nende seas on Moskva moodustatud käpikvabariike – maid, kus Vene väed ka päriselt stabiilsust tagavad, ning piirkondi, mille arvelt venelased oma suuri kaotusi siluda üritavad.
Kesk-Aasia on terroriohus, sõdurid saadetakse Ukrainasse
Sellest regioonist on tõenäoliselt enim silma paistnud Kasahstan, mis alles mõne kuu eest tänas Moskvat kiire „rahuvalvemissiooni” eest ning mille inimesed hääletasid Venemaa väljaviskamise vastu ÜRO Inimõiguste Nõukogust. Ometi saatsid Kasahstani liidrid Moskva pikalt, kui neilt küsiti Donbassi rahvavabariikide tunnustamist ja invasiooni toetamist.
Hoopis kuumem elu podiseb aga kaugemal lõunas. Aprilli keskel teatasid ukrainlased, et Izjumi lähedal lasti koos sillaga õhku Vene armee kolonn, mis pärines 201. baasist. See on aga idanaabri suurim väeüksus väljaspool Venemaad, asub Tadžikistanis ning koosneb hinnanguliselt 6000 mehest. Tõenäoliselt oli kolonni näol tegemist katsega lappida Ukraina vägede tõhusa töö tulemusel tekkinud auke.
Ooooof https://t.co/wVOCXSeNBk pic.twitter.com/0x5Q1gdLIc
— Mike Yeo 杨启铭 (@TheBaseLeg) April 14, 2022
Baasil on regioonis aga väga oluline roll ning eelmisest suvest saati keeb seal elu. Vene väed treenisid pidevalt koos Tadžiki kaitsejõududega; aasta alguses teatati ka täiendustest – näiteks sai baas 30 moderniseeritud T-72 tanki. Põhjuseks on Moskva mure naaberriigis Afganistanis võimu haaranud ettearvamatu Talibani pärast. Kuigi tadžikid ja taliibid on vanad vaenlased, pole Taliban sugugi regiooni ainus murelaps.
USA vägede taandumise järel on Afganistanis saanud küllaltki vabalt tegutseda ka ISISe Khorasani allharu, mis külvab lihtsalt kaost. Aprilli keskel teatas islamistide meedia, et Katjuuša-rakettidega pommitati Usbekistani piirilinnas Termezis paiknenud vägesid. Veel mõne aasta eest deserteerus aga Tadžikistani OMONi ülem ISISesse. Islamiäärmuslus on terav probleem ka teistes selle piirkonna riikides.