Ülikoolide rahastus on palju kõneainet pakkunud kõrgharidusreformi jõustumisest saadik. On tekkinud mitmeid küsimusi, mis ootavad endiselt vastust. Näiteks kui jätkusuutlik see on, kas parem on ikkagi tasuta või tasuline õpe ja kuidas leida lahendusi probleemidele, mis on tekkinud alarahastuse tõttu?

Kui Eesti läks 2013. aastal üle tasuta kõrgharidusele, siis selle järel moodustas ülikoolide riigipoolne toetus poolteist protsenti SKP-st. See on aastatega aga langenud 1,1 protsendile, mis tekitab küsimusi eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkusest. Kõrgkoole kimbutab enam kui 100 miljoni eurone puudujääk ja lahendusi otsitakse mitte ainult selleks, vaid ka järgnevateks aastateks.

Ülikoolid teatasid jaanuarikuu lõpus, et nad ei kirjuta alla riigiga sõlmitavatele halduslepingutele, kui valitsus ei suuda leida lisaraha järgmiseks neljaks aastaks. Veebruari keskel selgus, et kokkulepet halduslepingute sõlmimiseks ei tulnud, mis tähendas, et osa riigipoolsest rahastusest jäigi saamata. Edasine sündmuste käik võib selguda alles sügisel, mil valitsus langetab riigieelarvet puudutavad otsused.

Kommentaarid
Copy