Ülikoolide rahastus on palju kõneainet pakkunud kõrgharidusreformi jõustumisest saadik. On tekkinud mitmeid küsimusi, mis ootavad endiselt vastust. Näiteks kui jätkusuutlik see on, kas parem on ikkagi tasuta või tasuline õpe ja kuidas leida lahendusi probleemidele, mis on tekkinud alarahastuse tõttu?
Kui Eesti läks 2013. aastal üle tasuta kõrgharidusele, siis selle järel moodustas ülikoolide riigipoolne toetus poolteist protsenti SKP-st. See on aastatega aga langenud 1,1 protsendile, mis tekitab küsimusi eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkusest. Kõrgkoole kimbutab enam kui 100 miljoni eurone puudujääk ja lahendusi otsitakse mitte ainult selleks, vaid ka järgnevateks aastateks.