Tänapäeva iidolid ehk milleks meile mõjuisikud

Kuigi mõjuisikute kultuur on kanda kinnitanud tänu erinevatele sotsiaalmeediaplatvormidele, ei ole see sugugi esimene kord, mil inimesed järgivad kellegi soovitusi või ostavad midagi, kuna keegi reklaamis seda. Varjatud koostööd on eksisteerinud ühiskonnas läbi aegade. Inimesed on aastaid pürginud mingi kõrgema ideaali, näiteks kuningliku perekonna poole. Ja mis oleks parem viis panna end kuninglikult tundma, kui kuningapere moodi välja nägemine või samade esemete omamine.

Üldiselt on mõjuisikuks olemist defineeritud läbi jälgijate arvu. Juba 12 aastat tagasi asutatud Instagrami algupäraseks eesmärgiks oli jagada lähedastele oma tegemisi piltide vahendusel. Kuigi põhifookus on mingis mõttes siiski jäänud alles, on Instagram ajas tohutult muutunud ning seeläbi muutnud ka üldist sotsiaalmeediamaastikku.

Kui Instagram saavutas keskpärase populaarsuse oli üldlevinud arusaam, et populaarsed kasutajad on mitme tuhande jälgijaga kasutajad. Toona ei olnud ka influencer turundus levinud, mistõttu koostööd tegid enamjaolt ainult need, kes olid ka väljaspool Instagrami kuulsad, näiteks lauljad või näitlejad.

Nii-öelda tavalistele inimestele avas Eestis ukse koostöödmaailma start-up Promoty, kelle loodud platvormil said ettevõtted ja instagrammerid leida partnereid. Start-up loodi neli aastat tagasi ning juba siis oli ettevõte üpris populaarne väikeste instagrammerite seas. Algusest peale on olnud Promotyl influencer’ile üks tingimus – tal peab olema vähemalt 1000 jälgijat. Kuid see number ei pruugi enam pädeda.

Instagrammis leidub mitmeid kasutajaid, kel on jälgijaid vaid paar tuhat, ent kes teevad samamoodi koostööd nagu suuremad kasutajad, kellel on jälgijaid mitukümmend tuhat. TikTok on pannud jälgijate küsimuse hoopis teise suurusjärku. Kui suurematel Eesti instagrammeritel on umbes 80 000 jälgijat, siis suurtel Eesti tiktokkeritel on üle saja tuhande jälgija. Näiteks Arija Helmveel, sotsiaalmeedias tuntud kui @roosabanaanike, on TikTokis üle 150 000 jälgija ning üle seitsme miljoni like’i. Fredi Pärsil, tuntud kui @readyfredi, on lausa üle miljoni jälgija ning ka postitustele on kogunenud mitu miljonit like’i.

Suur osa mõjuisikutest teenib raha reklaamiga ning seetõttu ongi neist saanud nii-öelda reklaamplakatid, kelle iga teine postitus on mingisuguse toote promomine.

Promoty artikli sõnul võivad väikese jälgijate arvuga influencer’id, teisisõnu mikro-influencer’id, olla isegi kasulikumad kui suure jälgijaskonnaga kasutajad. See peab eriti hästi paika siis, kui mikro-influencer’itel on oma nišš ning kindel teema, millest nad sisu loovad. Üldiselt on mikro-influencer’itel parem side oma jälgijatega, mis väljendub suuremas reach’is ehk postitused jõuavad rohkemate inimesteni. Üks näide instagrammerist, kes on leidnud oma kindla teema, millest rääkida, on @suletudring. Ta on keskendunud zero waste teemadest ja toodetest rääkimisele ning teda jälgib 2490 huvilist. Hoolimata sellest, kas instagrammeril on palju või vähe jälgijaid, võib teinekord olla väiksemal influencer’i ulatuvus parem, kuna tal on rohkem jälgijaid keda siiralt huvitab ta sisu ning kes vaatavad enamjaolt igat postitust.

Mõjuisikuks olemine

Sõna mõjuisik viitab, et tegemist on isikuga, kes mõjutab teisi. Tegemist on omamoodi kummalise mõistega, kuna tegelikult jagavad mõjuisikud peamiselt sisu oma elust, mitte ei tegele ajupesuga, nagu esialgu võib tunduda. Mõjutamine võib väljenduda nii suurematel kui ka väiksematel viisidel. Mõjuisikud võivad jagada erinevaid leide, näiteks uusi (või taasavastatud) kohvikuid ja muid tooteid, mille eest nad ei saa tasu. Samas leidub enamikel mõjuisikutel siiski ka koostöid, kus tehtud postituste eest tasutakse talle rahaliselt või mõne bränditootega. Tihtipeale kommenteerivad mõjuisikud postituses, kui mingisugune soovitus ei ole koostöö ja samamoodi märgitakse ära ka tasustatud koostöö.

Näiteks @kendrakatrina konto all Instagramis on pea iga teine või kolmas postitus erineva brändiga tehtud koostöö.

Hetkel on enamus tuntumaid mõjuisikud nii Eestis kui ka välismaal elavad ja hingavad reklaamplakatid. Üheks levinumaks platvormiks, kus influencer’id toimetavad ja koostöid teevad, on Instagram.

Instagramis skrollides hakkavad paratamatult silma pildid inimestest, kes promovad mingisugust toodet. Olgu need meigitooted, riided, mõni uus salenemistee – suur osa mõjuisikutest teenib raha reklaamiga ning seetõttu ongi neist saanud nii-öelda reklaamplakatid, kelle iga teine postitus on mingisuguse toote promomine. Eriti humoorikas on see, kui tooted ei lähe inimese persoonibrändiga üldse kokku. Kui iga postituse alt võib leida seinast seina tooteid, näeb see naljakas välja nii mõjuisiku isikliku brändi kui ka promotava toote jaoks. Näiteks @kendrakatrina konto all Instagramis on pea iga teine või kolmas postitus erineva brändiga tehtud koostöö. Kui on soov nii tihti lüüa käed mõne brändiga kokku, siis paratamatult läheb mõni postitus ka aia taha. Kuigi paistab, et tema elustiilibrändiga sobivad kõige enam erinevad ilutooted ja -teenused, leiab @kendrakatrina kontolt ka pilte, mis näitavad, et sisu ei ole tegelikult läbi mõeldud. Näiteks leiab tema kontolt postitused Rakvere lihatoodetega, põgenemistoa ja kinokava promoga ning veel mitmete erinevate toodete ja teenustega, mis lõppkokkuvõttes jätavad kontost väga kirju mulje.

Kui aastakümneid tagasi panid noored oma toa seinadele bändide ja filmide plakateid, siis tänapäeval on magamistoa seinad asendunud virtuaalse seinaga, kus saab lõputult skrollida oma lemmikuid.

Ent kõiki ei saa ühe puuga lüüa. Leidub ka neid, kelle peamine eesmärk ei ole teenida raha, vaid pigem jagada hariduslikku ja arendavat sisu. Konto kasvamise tagajärjel võib ka selliste kasutajate alt leida postitusi, mis on tehtud koostöös kellegagi, ent tihtipeale lähevad selliste kasutajate koostööpartnerid paremini kokku nende postitustega. Näiteks on finantsblogijast @rahakratil mitmeid koostöid erinevate investeerimisplatvormidega, tänu millele saavad tema jälgijad erinevaid boonuseid.

Lisaks on peale mõjuisikute veel sisuloojad (content creators), kelle põhiline fookus ongi luua huvitavat sisu, mitte kedagi mõjutada. Sisuloojate hulka lähevad näiteks elustiiliblogijad, naljavideote tegijad jms. Kuna ka sisuloojad teevad vahel koostöid, mis võivad suunata kedagi ostma mingit toodet või teenust, on tegelikult sisuloojate ja mõjuisikute vaheline piir õhkõrn.

Mõjuisikut on vaja, ei ole vaja – selles on küsimus

Mõjuisikud on mingis mõttes alati eksisteerinud. Aastasadu tagasi kandsid sama rolli kuninglikku päritolu inimesed (mõne jaoks veel tänini), ent mõned aastad tagasi olid samas rollis tavapärased blogijad. Võib ka öelda, et tänapäevased instagrammerid on uue ajastu blogijad, kuna oma jälgijaid hoitakse endiselt oma eluga kursis ning teinekord kirjutatakse postituste alla pikki caption’eid, mis meenutavad blogipostitusi.

Kui aastakümneid tagasi panid noored oma toa seinadele bändide ja filmide plakateid, siis tänapäeval on magamistoa seinad asendunud virtuaalse seinaga, kus saab lõputult skrollida oma lemmikuid ning ammutada neist inspiratsiooni. Mõjuisikutest on saanud tänapäeva iidolid võib-olla ka seetõttu, et väljaspoolt vaadatuna tundub kuulsaks olemine ja sellega kaasas käivad kingitused väga lahedad. Võib-olla hoitakse mõjuisikuid au sees hoopiski seepärast, et võlu peitub lihtsuses ning tahetakse kaasa elada tavalisele igapäevaelule, millega saavad kõik samastuda.