Kui Euroopa otsustas sügise arenedes ohumärke eirata, leiti ennast taaskordse migrandikriisi keskelt. Kuigi kriis on hulga väiksem Euroopat mõne aasta eest raputanud rändekriisist, paisus see kõigest nädalatega väga teravaks hübriidkonfliktiks. Miks need inimesed lahkusid kodumaalt ja mida tahab Valgevene diktaator nende eikellegimaal vangistamisega saavutada?

Pole kaua aega möödas sellest, kui Türgi ja Kreeka politsei 2020. aastal riikide maismaapiiril lasid teineteise pihta pisargaasi. Esimesed üritasid migrante üle piiri ajada, teised aga neid tagasi suruda. See oli selleks hetkeks aastaid kestnud Egeuse rändekriisi üks pingelisemaid momente. Nüüd jõudsid Poola ja Valgevene vaid mõne nädala jooksul samasse olukorda.

Märulivarustuses Valgevene politseinikud ja piirivalvurid on ohtlikult lähedal piirirajatistele, nad aitavad rajatisi sageli maha tirida ning juhendavad kannatust kaotavaid ja vägivaldsemaks muutuvaid migrante. Kuigi väike osa migrante on pärit Süüriast ja Afganistanist, siis valdavalt pärineb migratsioonitulv Iraagi autonoomsest Kurdistani piirkonnast. Sel korral pole tegemist üksnes noortest meestest õnneotsijatega.

Kommentaarid
Copy