Suitsiidide arv on Eestis murettekitavalt kõrge – 100 000 elaniku kohta sooritatakse ligi 15 enesetappu. Vaimse tervise probleemid noorte seas on teema, millest räägitakse aina enam, kuid oma muredest rääkimine ei piirdu tihti vaid professionaalidega. Kuidas saaksid sina aidata oma lähedasi, kui neil on raske? Mida tuleks teha või kuhu peaks pöörduma?
Kliiniline psühholoog Ann-Liis Ojaots on juba aastaid töötanud gümnasistide ning noorte täiskasvanutega.
Tema sõnul algavad probleemid vaimse tervisega juba varajases teismeeas, ent need ei tulene ilmtingimata vanusest. Kõige raskem aeg võib olla tema hinnangul põhikooli algus – viies kuni seitsmes klass. Ojaotsa sõnul on noortele oluline, kuidas eakaaslastega läbi saadakse ning kui olukorrad ei suju nii, nagu nad seda soovivad, siis võib see muuta neid õnnetuks. Ojaotsa sõnul toimub koolikeskkonnas pidev üksteisega võrdlemine ning selles eas noored hakkavad võrdlema aga kõige usinamalt. Pidev võrdlemine võib tuua aga tagajärgi, näiteks kui noor tunneb, et ta pole piisavalt osav või üleüldse piisav.