Kevadel tabas kogu maailma tooraine- ja materjalikriis. Puudu oli nii puidust kui kivivillast ehitussektoris kui ka liitiumist ja pooljuhtides elektroonika tootmises. Üle pika aja sai tunda nostalgilist defitsiiti — ehituspoodide letid olid tühjad. 2020. aasta tootmisseisakud näitasid korraks maailma, kus maavarad pole iseenesestmõistetavad. Me tundsime üle pika aja esimest korda, et midagi sai otsa.

Tellijale Tellijale

Ehitussektor mängib rohepöördes märkimisväärset rolli. Elamute soojusefektiivsuse tõstmine on üks viis, kuidas Euroopa Liit oma emissioone langetada plaanib. Samas mõjutab iga ehitusmaterjali tootmine keskkonda erinevalt. Kuidas saame planeedile rohkem anda kui võtta?

Euroopa komisjoni sõnul on 85 protsendi Euroopa hoonete energiakasutus ebaefektiivne. Hoonete energiatarbimine moodustas 2011. aastal 40 protsenti Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest. Olemasolevad hooned on EU olulisemaid energiasäästuallikaid, kuid seni on neist igal aastal renoveeritud vaid protsent. Euroopa roheline kokkulepe näeb ette renoveerimislainet, mis peaks järgmise kümne aasta jooksul renoveeringuid kahekordistama. Hoonete uuenemine linnapildis saab järgnevatel aastatel üheks silmanähtavamaks muutuseks kliimakriisivastases võitluses. Eesti pikaajaline rekonstrueerimiskava sai valitsuselt nõusoleku mullu juulis ning näeb ette 80 protsenti olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmist aastaks 2050.