Kevadel tabas kogu maailma tooraine- ja materjalikriis. Puudu oli nii puidust kui kivivillast ehitussektoris kui ka liitiumist ja pooljuhtides elektroonika tootmises. Üle pika aja sai tunda nostalgilist defitsiiti — ehituspoodide letid olid tühjad. 2020. aasta tootmisseisakud näitasid korraks maailma, kus maavarad pole iseenesestmõistetavad. Me tundsime üle pika aja esimest korda, et midagi sai otsa.

Ehitussektor mängib rohepöördes märkimisväärset rolli. Elamute soojusefektiivsuse tõstmine on üks viis, kuidas Euroopa Liit oma emissioone langetada plaanib. Samas mõjutab iga ehitusmaterjali tootmine keskkonda erinevalt. Kuidas saame planeedile rohkem anda kui võtta?

Euroopa komisjoni sõnul on 85 protsendi Euroopa hoonete energiakasutus ebaefektiivne. Hoonete energiatarbimine moodustas 2011. aastal 40 protsenti Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest. Olemasolevad hooned on EU olulisemaid energiasäästuallikaid, kuid seni on neist igal aastal renoveeritud vaid protsent. Euroopa roheline kokkulepe näeb ette renoveerimislainet, mis peaks järgmise kümne aasta jooksul renoveeringuid kahekordistama. Hoonete uuenemine linnapildis saab järgnevatel aastatel üheks silmanähtavamaks muutuseks kliimakriisivastases võitluses. Eesti pikaajaline rekonstrueerimiskava sai valitsuselt nõusoleku mullu juulis ning näeb ette 80 protsenti olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmist aastaks 2050.

Sellest kõigest tulenevalt suureneb ka ehitussektori roll rohepöördes. Buumist buumi liikuva sektori käed on tööd täis ning paljud ehitusettevõtted peavad oma töös aina rohkem arvestama ka keskkonnamõjuga. Näiteks on Tallinna börsi domineerival Merko Ehitusel rahvusvaheline ISO14001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaat, mis kohustab ettevõtet pidevalt enda keskkonnakaitsetööd parandama. Ehitusjäätmete liigiti kogumine tagab võimaluse materjalide ümbertöötluseks ning toetab loodusressursside tõhusamat kasutust.

Roheleppe kohaselt ei sõltu Euroopa majandus 2050. aastal ressursikasutusest. Selle eelduseks on ringmajanduse põhimõtete laialdasem rakendamine – olemasoleva korduvkasutamine, parandamine ning ringlusesse võtt. Ehitusseadmete rendiga tegelev Cramo Estonia pakub ringmajanduse mudelil baseeruvat teenust. Renditavad seadmed on oma eluea jooksul pidevalt töös ning saavad ettevõtte poolt vajalikku hooldust. Jagamisteenust pakkuvad ettevõtted täidavad ühiskondliku kuuri rolli. Kvaliteetsete seadmete jagamine on ressursitõhusam ning aitab vältida seadmete tootmisel tekkivaid nähtamatuid jäätmeid. Tulevikus omame me kõik ilmselt vähem tegevusspetsiifilisi asju.

Ehitussektor kasutab väga palju ressursse ning seetõttu pööratakse Euroopa Parlamendi sõnul sellele ringmajanduse tegevuskavas erilist tähelepanu. Tarbimis- ja tootmismudeli muutuse, ökodisaini edendamise ning jäätmetekke vältimise kaudu on võimalik vähendada sektori ökoloogilist jalajälge – ehitusfirmade peakontoritest ehitusmaterjalideni välja.

Puidu väärindamine ehituses seob puidus oleva CO2 hoonesse pikaajaliselt. Mööbli- või ehitusmaterjalina kasutatav puit hoiab süsinikku endas eluea lõpuni. Majade puhul võib see tähendada rohkem kui sada aastat. Nii võib igat puitobjekti vaadelda kui väikest CO2 sahvrit. Kuid puidu väärindamine aitab atmosfääri süsiniku kontsentratsiooni langetada vaid siis, kui puidu tootmisel rakendatakse jätkusuutliku metsanduse põhimõtteid. Lisaks tuleb olemasolevat puitu võimalikult palju taaskasutada, st näiteks lammutustöödel tekkivate puitjäätmete ringlusesse võttu.

Tsemendi tootmisel emiteerub igal aastal atmosfääri 8 protsenti maailma CO2 emissioonidest, seda eelkõige tootmiseks vajaliku kuumutamise ja kaltsineerimise käigus. Tsement on betooni põhiline koostisosa. Eesti Betooniühingu sõnul seovad betoonehitised oma kasutusea jooksul kaltsiumhüdroksiidi CO2-ga, moodustades betooni sees kaltsiumkarbonaadi. Uuema tehnoloogiaga tsemendisegud, nagu Novacem ja Eco-cement, vajavad tootmiseks vähem energiat ning suudavad eluea algus vabanenud CO2 siduda juba ühe aasta jooksul. Ümbertöödeldud betooni on võimalik kasutada erinevate täitematerjalidena ning tee-ehituses.

Ameerika Riikliku Asfaltteede Assotsiatsiooni hinnangul on asfalt kõige enam ümbertöödeldud materjal maailmas. Asfalt on täielikult taaskasutatav ning Euroopa Asfaltkatte Assotsiatsiooni uuringute kohaselt jõuab Euroopas prügilatesse vaid 4 protsenti ringlusesse saadetud teekattest. Eestis lisatakse asfaldisegudele kuni viiendiku ulatuses varem kasutuses olnud asfalti.

Eelnimetatud ehitusmaterjalid pole uued, kuid alles nüüd, kliimamuutuste kontekstis, vaatame me nende lisandväärtust. Kliimakriis sunnib kogu tööstust teisiti mõtlema ning mugavustsoonist välja astuma. Ehitussektori suurt keskkonnamõju arvestades võib suur renoveerimine tunduda paradoksaalne. Puitu peab rohkem väärindama, selleks et raiemahte vähendada, väärismuldmetalle kaevandama taastuvenergiat salvestavate akude tootmiseks ning kütteemissioonide langetamiseks veel väga palju ehitama. Seda kõike eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus. Fossiilsete kütuste toetajad on aastaid neid fakte rohepöörde takistamiseks oma argumentidena kasutanud. Seetõttu on ülimalt oluline kasutada Euroopa Roheleppest tulenevaid investeeringuid läbimõeldult, vaadates pikemat perspektiivi ning tuginedes ringmajandusele ja parimale võimalikule tehnoloogiale.

Keskkonnakaitse ei ole kunagi mustvalge ning ehitussektori keskkonnamõju hinnates ei tohiks keskenduda vaid ühele etapile, tähtis on vaadata hoone kogu olelusringi. Eesootav renoveerimislaine toob endaga kaasa suure maavarade, pinnase ning energiakasutuse. Just nagu majanduses hinnatakse investeeringu tasuvust, peame seda tegema ka rohepöördes. Vahel tähendab see edasiminekut üks samm taha, kaks ette tempoga. Parandatud isolatsiooni ning energiakasutusega hooned tagavad majaelanikele kordades väiksemad küttearved. Ajal, kui elektri hind ja ilmastikuolud on võrdselt ettearvamatud, pole energiaefektiivsus oluline ainult emissioonide langetamiseks, vaid ka vähekindlustatud inimeste toetamiseks. Kliimamuutused mõjutavad paraku kõige enam vanu ning vaeseid.