Üks väike mõru pill, mille võiks enne valimisi alla neelata: kui sulle meeldib demokraatia ainult siis, kui see läheb nii, nagu sa tahad, siis sulle tegelikult ei meeldi demokraatia.

On võimalus, et Tallinnas ei tulegi jalgrattateemalist võimupööret ning kusagil nopivad vaktsiinivastased peibutuspardid EKRE’le hääli. Nii kaua, kuni tulemusi pole võltsitud, ei ole selles midagi ebademokraatilist. See ongi rahva tahe ja rahva tahe saabugu – isegi kui see on vaenulik vaktsiinivastasus vallavolikogus.

Või näiteks Uku Suviste Eurovisioonil Eestit esindamas. See oli ka rahva otsus, lausa kaks korda. Edgar Savisaar pikaaegse Tallinna linnapeana oli Lasnamäe tahe, aga rahva tahe sellegi poolest. Vahepeal oma sotsiaalses mullis olles võib ära unustada, kui lai ja kirju on Eesti hääleõiguslik elanikkond. Aga õnneks on „Poismeeste pidu”, mis seda värvikalt meelde tuletab.

Muidu on valimised tore aeg. Avatakse uusi parke ja teelõike, kasvõi enda toodud lindiga. Vallandatakse mandunud ametnikke, leitakse linnas ruumi jalgratturitele ja ka ühele toidujagamise külmkapile. Juba pikemat aega vastavad linnaosavanemad triviaalsetele kaebustele piirkonna elanike Facebooki gruppides. Prügikastid saavad tühjendatud ja kiiged mänguväljakutel õlitatud. Igal võimalusel käiakse puid istutamas ja ehituskiivriga objekte üle vaatamas. Korraks jääb isegi mulje, et keegi kuskil üritab midagi paremaks teha. Naudi, kuniks see kestab.