Tänavatelt tumeveebi. Kuidas Vene neonatsid pagesid interneti hämarustesse?

Foto: Illustratsioon: Andre Taal

Dark web on põhjatu. Paljudele võib tumeveeb seostuda narkoäriga, pedofiiliaga või kohaga, kus kurjategijad saavad rahulikult korda saata päevavalgust pelgavaid tegemisi. Nende seas ka poliitilised aktorid – nii opositsioonimeelsed autoritaarsetes riikides kui ka neonatsid ja paremäärmuslased. Venekeelses tumeveebis ringi vaadates jõuab kiirelt järeldusele – see siin on neonatside pärusmaa.

Ameerika teadlaste uuringud on näidanud, et 93% lehekülgedest, mida tumeveebi kasutajad külastavad, on ka tavaveebis täiesti kättesaadavad. See võib tähendada seda, et eelkõige huvitab tumeveebi kasutajaid võimalus sirvida vajalikku sisu anonüümselt. Samuti kasutavad tumeveebi opositsioonimeelsed jõud, keda kehtiv võim ei salli ning kelle sisu ei lubata tavaveebis avaldada. See on andnud neile võimaluse oma ideid pooldajatega piiramatult jagada ning seetõttu on totalitaarsetel riikidel aina raskem endale mittesobivaid poliitikuid suukorvistada. Selline sõnavabaduse laine on siiski tekitanud olukorra, kus oma maailmavaadet saavad propageerida ka need, kellele paljud seda võimalust anda ei sooviks.

Kunagi olid marurahvuslased ja neonatsid Venemaal üsnagi tugev jõud. Näiteks Eduard Limonovi natsionaal-bolševistlikus erakonnas oli 2007. aastal 56 500 liiget ning tema korraldatud meeleavaldused tekitasid Vene võimudele väga suurt meelehärmi.