Kodusõja sünd. Myanmari hunta ühendas killustatud rahvad enda vastu

Foto: Illustratsioon: Andre Taal

Myanmaris haarab sõjavägi demokraatlikult valitsuselt võimu ja toimub rohingjade genotsiid. Neid põhilisi infokilde on ilmselt kuulnud igaüks. Praegu seisab taas end vägivaldselt võimule pressinud Myanmari hunta silmitsi kodusõjaga, sest arvukad vähemusrahvused on loonud koalitsiooni ja põletavad järjest maha armee valveposte.

Myanmar on saanud maailmameedia jäägitut tähelepanu kahel korral. 2015. aastal võidutses seal üle aastakümnete viimaks rahva tahe, kui ühe riigirajaja tütar, austavalt Leediks kutsutud Aung San Suu Kyi ja tema Rahvuslik Demokraatialiiga võtsid sõjaväelt võimu üle. Siis kerkis aga fookusesse tõsiasi, et tsiviilvalitsuse kontrolli alt välja jäänud armee teeb Arakani provintsi moslemivähemuste külasid süsteemselt maatasa. Kuna Suu Kyi selle vastu sõna ei võtnud, langes kunagine Nobeli rahupreemia pälvinu peaaegu paaria staatusesse. Nüüd, kui tähelepanu on jälle mujale pöördunud, podiseb riigis aga järjest enam kodusõja mõõtmeid võttev konflikt.

Mõne aasta eest Tallinna Ülikooli väisanud Myanmari ajakirjanike kirjeldusest võiks teha ühe olulise väljavõtte, mis aitaks mõista riigi olukorra tausta. Sel hetkel olid demokraatia mesinädalad nende kodumaal juba möödas ning rahvusvahelisele areenile kerkisid mustad murepilved seoses rohingjadevastase vägivallaga. Ajakirjanikud suunasid süüdistused Suu Kyist mööda, kinnitades, et Leedil pole sõjaväe tegude üle kontrolli.