Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Z-generatsioon. Kahe Atlandi kalda võrdlus
Kui sarnased on Eesti ja USA noored?

FOTO: Illustratsioon: Andre Taal

Rääkides Z-generatsioonist, või teise nimega zoomerite põlvkonnast, ilmuvad paljudel silme ette lumehelbed. Teadlastel puudub aga ühine seisukoht selle generatsiooni alguspunkti osas: räägitakse nii sünniaastast 1995, 1997 kui ka 2000. Lisaks põhinevad paljud olemasolevad uuringud ameeriklastel. Akadeemilises maailmas valitsev segadus ja suuresti Ühendriikide elanikel põhinev andmestik ajendas mind küsima: kas siin ja sealpool Atlandi ookeani algab Z-põlvkond ühest ja samast aastast?

Tellijale Tellijale

Harilikult loetakse generatsiooniks umbes 20-25 aasta pikkust vahemikku ehk aega, mis jääb vanemate ja nende laste sünni vahele. Erinevate tehnoloogiliste ning kultuuriliste muudatuste tõttu defineeritakse täna põlvkondi aga pigem sotsioloogilistest ja mitte bioloogilistest faktoritest lähtuvalt. Ühest küljest tõuseb keskmine lastesaamise vanus, mistõttu ka põlvkonna ajavahemik justkui suureneb. Teisest küljest aga tehnoloogia kiire areng lühendab põlvkondade pikkust. Seega tänasel päeval defineeritakse generatsiooni kui inimgruppi, kes sündisid sarnasel ajal, on eluetapis võrreldavad ning kasvanud teatud sündmuste ja trendide keskel.

Artikli fookuses olevale Z-generatsioonile eelneb Y-generatsioon, mida kutsutakse ka millenniumilaste (ingl k millennials) põlvkonnaks. Vaatame, kuidas varasemad uuringud kumbagi põlve iseloomustavad. Millenniumi generatsiooni esindajad tahavad end pidevalt täiendada, omavad tugevat sotsiaalset vastutustunnet ja soovivad aktiivselt osaleda kogukonnaelus. Nad on tehnoloogiaosavad ja sündisid erinevate vidinate, näiteks arvutite, CD-de ja MP3-de, keskel. Zoomerid on seevastu üles kasvanud nutitelefonide ja sotsiaalmeedia keskel, nad on võimelised leidma informatsiooni paari sekundiga ja nad suhtlevad pigem tehnoloogia teel kui näost-näkku. Nende jaoks on teadmised ja intelligentsus olulisemad kui teaduslik kraad ning tööalaselt on neil soov teha midagi tähendusrikast.

Tagasi üles
Back