„Kurat võtaks, ma olen piisavalt vaene!” ehk šampuse hinnaga campus

„Kurat võtaks, ma olen piisavalt vaene!” ehk šampuse hinnaga campus Foto: Illustratsioon: Andre Taal ja Markus Tamm

Alates 1. juulist tõstab Tartu Üliõpilasküla nii Tartus kui Viljandis üüri kümne protsendi võrra, kusjuures ka uued hinnad jäävat keskmisele üürituru hinnale alla.

Tartu Üliõpilaskülale kuulub 11 üliõpilaselamut ning elamud mahutavad kuni 3300 tudengit. Lisaks Tartule asuvad kaks ühiselamut Viljandis ja üks Narvas. Muide, Narva ühiselamu üürihind ei tõuse. Lisaks erinevatele asukohtadele varieeruvad ka üürihinnad ühiselamutes palju, näiteks hetkel algab ühe koha hind Tartus Purde tänava ühiselamus alates 52 eurost, kuid kahes Narva maantee ühiselamus hoopis 107 eurost.

Ühe üüritõusu põhjusena tuuakse välja Tartus pidevalt tõusvad üürihinnad ehk kui hinda 10% tõsta, siis mõnes ühiselamus küündiksid need vaba üürituru hinna lähedale. Samas, kas on võimalik võrrelda vabal üüriturul olevaid kortereid ning ühiselamut, kus elavad eelkõige piiratud võimalustega üliõpilased ning mis ei paku korteriga võrreldavaid elutingimusi ja privaatsust?

Sama raha eest mugavam keskkond

Kolmandat aastat Tartus Pepleri 14 ühiselamus elav Sigrit plaanib üüritõusu tõttu mujale kolimist. „Koroona ja distantsõppe tõttu kolis minu toakaaslane boksist välja,” ütles ta ning selgitas, et seetõttu kahekordistus tema üürihind niigi. Pärast üürihinna tõusmist plaanib ta ühiselamust välja kolida: „Sama hinna eest oleks mul mõistlikum üürida kas ühetoaline korter või tuba sõpradega jagatavast korterist.”

Sigrit pole ainus, kes kaalus mujale kolimist. Samad mõtted on ka Tiigi 14 ühiselamus esimest aastat elaval Marial. „Kaalun tugevalt lepingu katkestamist,” sõnas ta. „Mõistlikum on sõpradega kokku kolida ja mitme peale korterit üürida – hind on põhimõtteliselt sama, kuid keskkond mugavam.” Teise inimesega toa jagamise asemel saaks Maria üürikorteris sarnase hinna eest kasutada terve privaatse eluruumi.

Uudistes küll, kuid Campuselt ei sõnagi

Kuigi osa tudengeid teeb väljakolimise plaane, pole keegi Üliõpilaskülalt hinnatõusu kohta ametlikku e-kirja saanud. Ka Campuse veebilehel puudub sellekohane info. Sellest tulenevalt polegi peamine, mis tudengeid ärritab, hinnatõus, vaid see, et info selle kohta jõudis nendeni meediast, mitte Üliõpilasküla enda kaudu. „Miks on see teema uudistes enne, kui reaalsed elanikud sellest teada saavad?“ küsis Maria. „Tudengeid mõjutab see ju ilmselgelt rohkem kui inimesi üle Eesti.“

Sigrit sai hinnatõusust teada oma ühiselamu Discordi-kanali kaudu, kuhu keegi elanikest oli saatnud kuvatõmmise. Mariat teavitati kursuse Facebooki-chatis. Viljandis Väike 6 ühiselamus elavat Tanelit teavitasid kaastudengid üliõpilaselamu suitsunurgas. Tiigi 14 ühiselamus resideeruv Katre nägi infot oma endise elamu – Narva mnt 89 – Facebooki grupist, kuhu saadeti ERR-i uudise link. Narva maantee 27 elanik Liisa kuulis tuttavatelt, kes omakorda olid näinud uudist telerist. Narva maantee 89 üürnik Birgit pidas juttu hinnatõusust kuulujutuks ning on neid, kes üüritõusust ei olnud kuulnud siiani.

Üliõpilasküla juhtkond sel teemal kommentaari anda ei soovinud. Nii võivad tudengid vaid loota, et enne juulikuu üüriarve saabumist teavitava meili saavad.

„Kurat võtaks, ma olen piisavalt vaene!“

16. aprillil ERRis ilmunud uudises sõnas Üliõpilasküla arendusspetsialist Liina Kuusik, et hinnatõus on vältimatu, kuna tudengitele soovitakse pakkuda paremaid tingimusi. Birgit ja Tanel ei oskaks paremaid tingimusi aga soovidagi. Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pageli sõnul plaanitakse järgmisel aastal alustada Tartus Nooruse 7 aadressil asuva ühiselamu renoveerimisest.

Nooruse 7 maja üürnik Arturis tekitab mõte hinnatõusust vastakaid emotsioone. Ta mõistab, et ühiselamul on remonti vaja: tema toa aken laseb tuult läbi ja külma sisse ning ta teab inimesi, kelle tubade seinad on niivõrd vanad, et neisse tekivad augud. Samas arvab Artur, et isegi pärast üüri tõstmist võtab elanike tingimuste parandamine kaua aega ning tema isiklikult neid paremaid tingimusi nautida ei saa. Ka Sigrit arvab, et see ühiselamu vajab värskenduskuuri, ja saab aru, miks üüri tõstetakse. „Koroonaolukord ka muidugi, kust nad selle raha mujalt ikka võtavad, eks ole,“ ütles Sigrid. Samas küsib ta, kas säärane valik on moraalselt õige ning tunneb end sisimas nördinult.

Mis meil üle jääb?

Mitmed elanikud toovad välja, et kui ei oleks pandeemiat, polekski üüritõus niivõrd suur probleem. Hetkel aga on paljud tulenevalt koroonaviiruse põhjustatud olukorrast töötuks jäänud ning on neid, kelle vaimne tervis sai kannatada. Samas ei tule ka kõne alla akadeemiline puhkus, kuna nii kaob riigi toetus, mida nii mõnigi tudeng kasutab üüri maksmiseks.

Katre, Liisa, Birgit ja Artur plaanivad aga vaatamata hinnatõusule ka järgmisel aastal ühiselamus elada. Olukorraga leppimisele mõistlikku alternatiivi nad ei näe ja üürnikuna jätkamiseks toovad nad kolm peamist põhjust: ühiselamute head asukohad õppehoonete läheduses, ühe voodikoha suhteliselt odav üür ja ühiselamukoha üürimise mugavus võrreldes korteri otsimisega.

Kõiki tudengeid olukord siiski ei häiri. Tanel mõistab, et hinnad kasvavad niikuinii ning teda ei häiri ka see, et kuulis hinnatõusust sõpradelt, mitte Campuselt endalt. Tema arvates ühiselamus pakutavad tingimused suurepärased ning kindlasti kavatseb ta ühiselamusse edasi jääda.

Välistudengid ei teadnud, millesse end segasid

Hinnatõus puudutab väga tugevalt välistudengeid, kes pandeemia tõttu ei tohi üürida tuba kellegagi koos ning seetõttu peavad maksma kogu toa eest. Raatuse 22 asuvas ühiselamus võib välistudengi jaoks üür juba praegu küündida lausa 300 euroni.

Sealne elanik, itaallasest Erasmuse programmi praktikant Biancamaria, kolis ühiselamusse aprilli lõpus plaaniga üürida tuba kolmeks kuuks. Sellest, et kolmandal kuul rent tema elukohas tõuseb, polnud ta teadlik. Tema hinnangul on rendihind juba praegu põhjendamatult kõrge ning selle hinna eest ootaks ta paremaid tingimusi, näiteks kokkamiseks ahju kasutamise võimalust. Kui ta viibiks programmi raames Eestis kauem, otsiks ta omale parema hinna-kvaliteedi suhtega eluaseme, kuna tema Erasmuse toetus kuu kohta on tema praegusest üürihinnast vaid 50€ võrra suurem.

Üliõpilasesindajad hinnatõusule vastu

14. aprillil toimus Tartu Üliõpilasküla üldkoosolek, kus üürihinna tõus kinnitati. Koosolekul osalesid Tartu Ülikooli, rektorite sihtasutuse ja üliõpilaste esindajad.

Tartu Ülikooli Üliõpilasesinduse (TÜÜE) esimees Karl Lembit Laane sai Üliõpilasküla arvatavast üüri tõusust teada 1. aprillil, mil saadeti laiali Tartu Üliõpilasküla üldkoosoleku materjalid, eelnõu ja seletuskiri, kus oli välja toodud 10%-ne hinnatõus. Dokumente TÜÜEga jagades sai ta esindajatelt rahulolematut tagasisidet, mille edastas üldkoosoleku liikmetele viis päeva hiljem.

Laane mõistab, et kriisiajal hindu tõsta on väga halb, rääkimata sellest, et hinnatõus pole tudengile kunagi kasulik. TÜÜE pakkus Üliõpilasküla esindajatele ka alternatiive: hinnatõusu aasta võrra edasi lükkamist, MTÜ Üliõpilasküla rendi vähendamine ülikooli poolt, liikmemaksu ennistamine. Alternatiive heaks ei kiidetud.

Üldkoosolekul hääletas Laane eelnõule vastu.

Juhatuse liikmetele makstakse preemiat

Vaatamata sellele, et Üliõpilaskülal on vähe rahalisi ressursse ja tudengite üüri tõstmata jätmist peeti vältimatuks, langetas Tartu Üliõpilasküla üldkoosolek otsuse Campuse juhatuse liikmele Urmas Petersonile maksta ühekordset tulemustasu, mis moodustab 20% tema aastapalgast.

„Arvestades eelmisel aastal ületada tulnud raskusi ja edukat Narva ühiselamu käivitamist väärib küla juhataja tunnustamist ja kokkulepitud maksimaalses määras tulemustasustamist. Eraldi väärib märkimist, et Narva ühiselamu käivitamise perioodil tegutses juhataja ilma haldusjuhita ja pidi seega täitma mitme ametikoha ülesandeid. Kevadist Raatuse kiriisireguleerimist (sic!) on tunnustanud ka riik ja sellest on kujunenud positiivne näide.

Lähtudes eeltoodust otsustati kolme poolthäälega:

3.3.1 Maksta Urmas Petersonile ühekordset tulemustasu 20% juhataja ühe aasta ametipalga ulatuses, millest arvestatakse maha kõik tasumisele kuuluvad maksud. Tasu maksta välja hiljemalt 31. maiks k. a.” seisab Üliõpilasküla 2021. aasta esimese üldkoosoleku protokollis.

Vaatamata püüdlustele ei õnnestunud Tartu Üliõpilaskülalt kommentaari saada. Esmalt teatati e-kirja teel, et turundus- ja arendusspetsialist Liina Kuusik on puhkusel, ning päev hiljem anti märku, et ei Urmas Peterson ega teised juhtkonna liikmed ei soovi üüritõusu ega ka tulemustasu teemal intervjuud anda.