Veel aprillikuu keskel oli Tšehhi välisministri ülesandeid täitval Jan Hamacekil plaan minna Moskvasse. Euroopa ühest karmimast koroonarkiisist välja rabelenud riik tahtis kindlustada endale Sputnik V vaktsiinitarned juhuks, kui Euroopa Meditsiiniagentuur peaks seda lubama. Samuti pakkus Hamacek välja, et presidendid Vladimir Putin ja Joe Biden võiksid kohtuda just Prahas.
Mäletatavasti oli Venemaa viinud juba tohutud väed Ukraina piiri taha, justkui invasiooniks valmistudes. Tundus, et Lääne ning Kremli vahelised pinged on üle aastate haripunktis ning olukorda parandada võinuks riigijuhtide kohtumine . Järgmisel hetkel,17. aprillil, lõhkas aga Tšehhi peaminister Andrej Babiš uudispommi. Riigi luureteenistus tegi teatavaks, et 2014. aastal Vrberice moonaladudes toimunud plahvatused olid suure tõenäosusega Vene sõjaväeluure GRU kätetöö. Nagu arvata, oli vahendamis- ja visiidiplaanidel kriips peal.
„Meil on tugevalt põhjendatud kahtlused, et Vene eriteenistuse GRU agendid üksusest 29155 osalesid Vrberices moonalao plahvatuse korraldamises,” selgitas Babiš. Selle märgilise kirjelduse taga on šokeerivalt laiahaardeline operatsioon, mille käigus valenime taha varjunud Vene kodanike külaskäigu ajal plahvatas defitsiitne laskemoon, võtmeisikud mürgitati ja asitõendid põlesid. Seda kõike selleks, et kahjustada Ukraina kaitsevõimet sõja tuliseimal perioodil.
Tšehhi ning Bulgaaria eriteenistuste avastatu sidus üheks tervikuks Bellingcati uurimus. Väidetavalt saabusid vaid mõni päev enne esimest plahvatust riiki GRU agendid, kelle valepassides seisid nimed Nicolaj Popa ja Ruslan Tabarov.. Nad esinesid moonaostuhuvilistena Tadžikistani rahvuskaardist. Päeval, mil mehed riigist lahkusid, lendas 50 tonni laskemoona kärgatusega vastu taevast. Ladu 16, mida relvatootja EMCOga seotud logistikafirma rentis Tšehhi armeelt, tehti maatasa ja lõhkemata laengud paiskusid ligi kilomeetri kaugusele.