Nädalavahetusel möödus üks vastuoluline tähtpäev. Keegi nimetab seda Euroopa päevaks, mõni aga hoopistükkis Võidupühaks. Neliteist aastat tagasi juhtus üks tänapäeva Eesti Vabariigi traagilisemaid sündmusi – pronksiöö. See aasta jäi ära surematu polgu üritus ja selle asemel toimus autorongkäik. Pronkssõduri juurde ilmusid tuhanded punased nelgid . Sellest kõigest on meedias juba räägitud piisavalt palju, kuid mida arvavad vene keelt kõnelevad noored sellest kõigest?
Uurisin kolmelt noorelt venelaselt, mida nad arvavad 9. maist ning pronksiööst. Dmitri ja Vladislav on mõlemad pärit Ida-Virumaalt, kuid Dmitri kolis Tallinna ja õpib ülikoolis ning Vladislav käib oma kodulinnas tööl. Artjom on aga põline Tallinlane ning peagi plaanib kandideerida ühte Eesti tippülikooli. Ja kuigi kõik kolm noort kõnelevad sama keelt ning peavad end sama rahvuse väärikateks esindajateks, siis nende arvamus on kohati üksteise suhtes vägagi vastuoluline.