Soorollid kliimamuutustega kohanemises

Foto: Illustratsioon: Andre Taal

Tänapäeva keskonnakaitsjatest meenuvad tuntuimate nimedena Jane Goodall, Greta Thunberg ja Alexandria Ocasio-Cortez, Eestis meie oma loodushoidja Aveliina Helm. Ajalooliselt on aga keskkonnakaitset üles kutsunud ning korraldanud peamiselt mehed. Ameerikast on rahvusparkide isana ajalukku kirjutatud John Muir, samas kui kodumaal tunneme teiste seas keskkonnakangelastena Artur Toomi, Gustav Vilergi ja Eerik Kumarit. Carl Robert Jakobson kutsus üles loodust austama ja väärtustama kirjanduse abil, muuseas sõnadega, et elukoht ilma roheluseta on „nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata“.

Vaatamata meessoo tuntusele meie keskkonnakaitse ajaloos, on kestlik käitumine Eesti meeste jaoks tänapäeval pigem heidutav. Eesti elanike 2020. aasta keskkonnateadlikkuse uuringust selgus, et inimesi, kes keskkonnaprobleemide üle üldse muret pole tundnud, on keskmisest enam meeste seas. Lisaks väljendavad naised meestest sagedamini muret keskkonna tuleviku pärast ning soovi elada keskkonnasäästlikumalt. Uuring põhjendab sugudevahelist suhtumise erinevust traditsiooniliste soorollidega: naised hoolitsevad ja muretsevad rohkem, samas kui meestele meeldivad autod ja grillimine. Perekondlik tööjaotus peegeldab end selgelt meie keskkonnahoidlikkuses.

Selline PR on saatnud selge sõnumi: keskkonna eest hoolitsemine on naiselik tegevus.