Hormonaalne kontratseptiiv. Ainuõige valik?

Foto: Berta Kisand

Viimased 60 aastat on antibeebipillid andnud naistele vabaduse kontrollida oma viljakust. Samas on igal naisel õigus otsustada, kas ja milliseid hormonaalseid kontratseptiive ta kasutada soovib. Oma loo räägivad viis naist, kellele ühel või teisel ajal on antud mõista, et hormonaalse rasestumisvastase vahendi kasutamine on ainuõige valik.

Üheks olulisemaks osaks 60 aastat tagasi USA-st alguse saanud seksuaalrevolutsioonis peetakse antibeebipillide turule tulekut 1960. aastal. Esmakordselt anti naistele võimalus ise otsustada, kas, millal ja kellega nad lapsi soovivad saada. Seega pakkusid pillid naistele palju enamat kui vaid kaitset raseduse eest – need andsid naistele vabaduse. Eesti Naistearstide Seltsi (ENS) presidendi ja naistearsti Ivo Saarma sõnul on rasestumisvastased vahendid ja nende mitmekesistumine ära märgitud ka 20. sajandi rahvatervise parendamise kümne tähtsaima meetme seas. Näiteks feminist ja aktivist Margaret Sanger, kes tegeles hormonaalsete vahendite propageerimisega, on öelnud järgnevat: “Ükski naine ei saa end kuulutada vabaks enne, kui ta ei saa teadlikult valida, kas temast saab ema või mitte.“ 

Saadud vabadus mängis rolli peamiselt naiste töö- ja pereelus, naised hakkasid vähem lapsi saama ning panustama rohkem enda haridusse ja karjääri. Harvardi majandusteadlaste C. Goldwin’i ja K. Lawrence’i uuringust “The Power of the Pill” järeldub, et pillide ilmumisega suurenes naiste osakaal ülikoolide õppeprogrammides ja nad abiellusid hilisemas eas kui varem. Autorid toovad välja, et võrreldes varasemaga kahekordistus 1970ndatel naiskohtunike, -advokaatide, -arstide, -arhitektide ja -ökonomistide osakaal. See tähendab, et antibeebipillid võimaldasid naistel paremini planeerida ülikooliteed ja edaspidist karjääri – abiellumine lükati edasi ja tänu antibeebipillidele välditi rasestumist õpingute ajal.