Juhtkiri: Elu ei lähe paremaks sotsiaalmeedias vaieldes

Foto: Illustratsioon: Markus Tamm

Meil – ükskõik, kuidas seda “meie” gruppi määratleda – on vaja uusi ja efektiivsemaid kodanikuaktivismi instrumente ja hoobasid. Seda võib olla raske iseendale tunnistada, kuid sotsiaalmeedias vaidlemine ning petitsioonide allkirjastamine päriselu tegelikult paremaks ei muuda. President Ilves üllitab pea kord nädalas säutse sellest, et valitsus võiks tagasi astuda, kuid Toompeal pole miskit muutunud. Mis kaal siis lihtrahva mõtteavaldustel on?

Slacktivism ehk eestipäraselt lödiaktivism kirjeldab kaasaegse heaoluühiskonna osalusdemokraatiat ja kodanikuaktivismi, kus oma meelsuse väljendatakse üksnes sotsiaalmeedias. Vähese mõjuga tegevus, mis nõuab vähest jõupingutust ja kohustust. Jagamine, laikimine, säutsumine, profiilipildile raami ja kleepsu lisamine ning petitsioonide allkirjastamine ei muuda kellegi, väljaarvatud postitaja, elu paremaks. Slacktivism on kriitiliselt laetud termin – kriitika ei seisne mitte selles, et inimesed väljendavad oma mõtteid sotsiaalmeedias, vaid selles, et lödiaktivism asendab sisulised tegevused, mitte ei täienda neid.

Selle tõestuseks – aastaid on sotsiaalmeedias kritiseeritud EKREt ja põlatud kõike, mis nendega kaasneb. Tuhanded vihased Facebooki postitused ja veelgi rohkem säutse. Nüüd aga valis Eesti Päevaleht isa-poeg Helmed Eesti kõige mõjukamateks isikuteks, EKRE toetus kõigub 13-14 protsendi vahel ning Helmedel on koalitsioonis rohkem sõnaõigust kui peaministril endal. Mõtteharjutusena võib endilt küsida – mis seisus oleksime täna, kui sotsiaalmeedias oleks vaikitud?

Vaikida samas ei tohiks. Vaikimine on hullem kui tühja karjumine. Tee oma petitsioon, jaga sõprade ühiskonnakriitilisi Facebooki postitusi ja säutsu ennast Twitteri kuulsuseks. Ka juhtkirja kirjutamine läheb sinna kategooriasse – õiendada võib, aga tulemus on sama, mis pöidlale klikkimine. 

Tuleks aga sügavamalt mõelda, mis meid siia on toonud, mitte ainult reageerida ja sheerida. See on üks suur supp varasema poliitika ja poliitikute tähelepanematusest, läbimõtlemata valimisest ja varju jäänud ühiskonnakihtidest. See supp on vaikselt podisenud juba aastaid ning nüüd on see üle keenud. Kanna maski, pese käsi, käi valimas ja vali hoolega oma lahinguid. Ja kui oled valinud, siis mine lõpuni välja.