Abort. Mitte kunagi rasestumisvastane vahend, alati viimane õlekõrs

Foto: Markus Tamm.

Esimene dokumentatsioon abordist pärineb aastast 1550 eKr. Abort on seega inimkonnaga kaasas käinud juba vähemalt kolm ja pool tuhat aastat. Selle aja jooksul on maailmas seda nii lubatud, keelatud kui ka tembeldatud kriminaalseks mõrvaks ja rahvatervise vastaseks kuriteoks. Siiani pole jõutud konsensusele, kuidas aborti suhtuda.

Poolas, kus on juba Euroopa ühed rangeimad abordipiirangud, otsustas valitsus karmistada neid veelgi. Selle otsuse jõustumisel on abort Poolas lubatud vaid vägistamise, verepilastuse või ema elu otsese ohu korral. Abordi keelamise tulemus pole aga kunagi selle kadumine ühiskonnast. Neid tehti ja tehakse ikka: keelustamisel lihtsalt ebaseaduslikult, ohtlikult ning tihti traagiliste tagajärgedega. Veremürgitusi, põletikke, tüsistusi ja lapse kandja surma põhjustavad kodused abordid peavad jääma minevikku. 

Abordivastased tihti argumenteerivad, et aborte tehakse kergekäeliselt, seda kasutatakse kui rasestumisvastast meetodit või et naine jääb aborti kahetsema. Tartu Noorte Nõustamiskeskuse arst-nõustaja dr. Kai Part kirjutas artiklis „Abordist”, kuidas naised suhtuvad enamasti rasedusse suure vastutustundega. Abort ei ole lihtkasutatav rasestumisvastane vahend, vaid see on viimane õlekõrs. Dr. Kai Part kirjutas, et igale naisele on abort traagika, mille taga on konkreetne põhjus.