Kuidas venekeelsete koolide vilistlased Eesti ühiskonnas hakkama saavad?

Tundub, et me liigume õiges suunas, kuid millestki jääb ikkagi puudu. Foto: Mihkel Lappmaa

Tänaseks on juba pea kümme aastat möödas hetkest, kui vene gümnaasiumidesse tuli 60 protsendi reegel, mis tähendab, et 60% aineõppest peab toimuma eesti keeles. Nii õpilastele kui ka õpetajatele on üleminek olnud keeruline. Kuid kas see süsteem tõi kõigi jaoks positiivseid tulemusi? Vestlesin vene koolide lõpetajatega, kes jagasid oma arvamusi ja kogemusi.

Vladislav –

...lõpetas vene gümnaasiumi Tallinnas, 2016. aastal. Põhikool oli täielikult venekeelne. „Me olime seesama esimene lend, mis pidi osaliselt eesti keeles õppima. Me olime nagu selle õppekava katsetajad,” rääkis Vladislav. Reegli täitmine aga tema sõnul ei õnnestunud – õpilaste riigikeele oskus polnud piisav, et tulla toime keemia ja matemaatika õppimisega. Klass hakkas uutele meetmetele vastu. „Õpikud olid küll eestikeelsed, õpetajad üritasid eesti keeles õpetada, aga kuna keegi ei tahtnud kuulata, siis lõpuks rääkisid nad ikkagi vene keeles. Kui nad eesti keeles oleks õpetanud, siis ei teadnuks me gümnaasiumi lõpuks mitte midagi,” rääkis Vladislav.