Antibeebipillid. Mida sulle neist ei räägita

Foto: Berta Kisand

Antibeebipillid on üks populaarsemaid rasestumisvastaseid vahendeid noorte naiste seas. Need on mugavad, lollikindlad ja odavad. Peamiste kõrvaltoimetega ollakse küll kursis, kuid vaid vähesed mõistavad antibeebipillide tegelikku toimemehhanismi. Ja arstid ei ole väga altid sellest rääkima.

Antibeebipille kirjutatakse välja enamasti kolmel põhjusel: rasedusest hoidumine, valusate menstruatsioonide leevendamine ja menstruaaltsükli reguleerimine. Nende korrektsel kasutamisel peaks efektiivsus olema ligi 99%. Mida aga arstid ei ütle, on see, et antibeebipillid ei saa sinu tsüklit paika reguleerida ega menstruatsioone vähem valulikuks muuta. Tegelikult jätavad nad tsükli üldse ära, kuna kehas ei toimu ovulatsiooni. Menstruatsioonid ei ole sul enam valulikud, kuna neid ei toimugi. 

Seega annab beebipille sööva naise aju kehale signaali: “Nüüd on aeg veritseda! Teeskleme, et meil on menstruatsioon!”

Segadus menstruatsiooni ümber

Oma loo rääkinud Bethany alustas pillide võtmisega kolm aastat tagasi, kui ta oli 15-aastane. Bethanyl olid menstruatsiooni ajal väljakannatamatud valud, mistõttu naistearst soovitaski tal valude ja ka raseduse vältimiseks võtta pilli Gesytil. Kõrvalmõjud algasid tal juba kolme päeva pärast: ta oksendas ja iiveldas kolm kuud järjest ja kaotas selle ajaga kokku kuus kilo. Vaatamata kõrvalmõjudele soovitas naistearst tal pillidega jätkata, öeldes, et Bethany keha harjub nendega ära. Mis ka juhtus. Nüüdseks on ta kõrvalmõjudest vabanenud ja sööb Harmonet pille. Peale kõike seda plaanib Bethany siiski pillidega jätkata. Tema sõnul ei kujutaks ta elu ilma nendeta enam ette. Bethany ja miljonid teised naised on aastaid iga kuu veritsenud, arvates, et see pole kuidagi erinev pillide-eelsest menstruatsioonist. Kõik ongi justkui sama. Kõik peale selle, et see on kunstlik. 

Kui naise loomulik tsükkel on nii-öelda välja lülitatud ja menstruatsiooni ei toimu, siis miks see veritsemine üldse vajalik on? Raamatu «Paremate päevade käsiraamat» autor Lara Briden selgitab, et selle küsimuse vastus peitub 1950ndates aastates, mil pillidega turule tuldi. Alguses ei olnud pillid legaalsed ja prooviti leida muid viise, kuidas neid naistele välja kirjutada. Selleks võeti kasutusele «tsükli reguleerimise» argument. See aga tähendas, et oli vaja ka menstruatsiooni, et asi näeks «päris» välja. Seega annab beebipille sööva naise aju kehale signaali: «Nüüd on aeg veritseda! Teeskleme, et meil on menstruatsioon!»

Miks me neid veritsusi sellegipoolest menstruatsiooniks kutsume? Seksuaaltervise Nõuandla juhataja ja üldarsti Nele-Triin Loti sõnul oleks korrektne kasutada pillide platseebopäevadel või vahenädalal tekkiva veritsuse kohta väljendit «menstruatsioonilaadne vereeritus» või «menstruatsioonilaadne veritsus». Selle eest, miks kõik Eesti Vabariigis töötavad arstid ja ämmaemandad neist nii ei räägi, ei saa Lott vastust anda ega vastutust võtta. 

Lihtne kõrvaltoime: meeleoluhäired

Viimasest Tervise Arengu Instituudi koostatud koolinoorte tervise uuringust võib järeldada, et hormonaalsete suukaudsete kontratseptiivide kasutamine noorte seas aina suureneb. Nimelt selgus, et noored kasutavad aina vähem kondoomi: kui 2010. aastal ütles 90 protsenti 15- aastastest tüdrukutest, et kasutavad kondoomi, siis sel aastal oli näitaja vaid 67 protsenti. Põhjus: noored neiud söövad aina enam antibeebipille. 

See, kas noored naised mõistavad, et nende depressiivsus on seotud just rasestumisvastase vahendite kasutuselevõtuga, ja kas nad meetodi vahetamiseks naistearsti juurde tagasi pöörduvad, on omaette küsimus.

Taani teadlased selgitasid aga välja, et 15–19-aastastel neidudel, kes söövad antibeebipille, on tunduvalt suurem risk haigestuda depressiooni kui 20–34-aastastel pille tarvitavatel naistel. Nimelt viidi Taanis 2016. aastal läbi uuring «Seos hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ja depressiooni vahel» (ingl «Association of Hormonal Contraception With Depression»), mille valimis oli enam kui miljon naist. Uuring tõi päevavalgele selle, et antibeebipille tarvitavatel naistel on tunduvalt suurem risk haigestuda depressiooni kui neil, kes pille ei söö. Eriti suur on see risk alla 20-aastaste seas. 

Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid röövivad naise kehast hormooni progesteroon, millel on rahustav ja meeleolu parandav funktsioon ja mis mängib seega olulist rolli meeleolumuutuste puhul. Selle asemel saab pille sööva naise keha progestiini, sünteetilist hormooni, millel ei ole meeleolule sama efekti, nagu on progesteroonil, mida naise keha loomulikult menstruaaltsükli ajal toodab. Bethany, kelle lugu eelnevalt jutustasin, on üks neist tüdrukutest, kes alustas antibeebipillide söömist 15-aastaselt ning langes ühel hetkel ka depressiooni. Tema sõnul ei olnud beebipillid kindlasti ainsaks põhjuseks, kuid miks ikkagi kirjutatakse neid aasta-aastalt aina enam noortele tüdrukutele välja?

Dr Lott selgitas, et meeleolumuutused on hormonaalsetel rasestumisvastastel vahenditel teadaolevaks kõrvaltoimeks ning seda ka esmasel nõustamisel selgitatakse. Samuti öeldakse inimesele, et kõrvaltoimete tekkides tuleb meetodi vahetamiseks uuesti pöörduda vastuvõtule. «Mitte kedagi ei sunnita tarvitama kombineeritud hormonaalseid meetodeid, teadliku valiku teeb inimene ise,» lisas ta. Seega võtab iga patsient ise vastutuse enda vaimse tervise eest, kui ta alustab hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist. See, kas noored naised mõistavad, et nende depressiivsus on seotud just rasestumisvastase vahendite kasutuselevõtuga, ja kas nad meetodi vahetamiseks naistearsti juurde tagasi pöörduvad, on omaette küsimus. 

Kuid see pole veel kõik!

Paljud teavad, et naistearstid kirjutatavad antibeebipille välja ka akne raviks – näiteks on kombineeritud antibeebipillide Jeanine infolehel kirjas, et ravim on mõeldud akne raviks.  Rõhutan sõna raviks. Ükski antibeebipill aga aknet ei ravi. Kombineeritud pillid küll pärsivad akne teket, kuna viivad naise rasutootmise puberteedieelsele ajale. Üks akne põhjustajatest on naha liigne rasutootlus. Seetõttu kaovad antibeebipille sööma hakates naiste nägudelt ka vistrikud. Dr Loti sõnul ei ravi pillid tõesti aknet, vaid tegemist on pigem pillide soodsa kõrvaltoimega. «Tõsi küll, sageli väga oodatud kõrvaltoimega,» lisas ta. 

Lisaks ei maini naistearstid, et kui naine ühel päeval pillidest loobub, võib akne sama kiiresti tagasi tulla. Sellel on enamasti kaks põhjust. Esiteks, eelnevalt mahasurutud rasu tootmine taas suureneb,  ja teiseks, kehas tõuseb meessuguhormoonide hulk. 

Ideaalne rasestumisvastane meetod võiks olla sajaprotsendiliselt tõhus, ilma kõrvaltoimeteta, vastunäidustusteta, mugav ja ohutu kasutada, odav, taaspöörduva toimega ning ei sõltu vahekordade toimumise sagedusest. Kahjuks sellist meetodit ei ole veel olemas.

Rääkimata jääb ka see, kuidas on omavahel seotud antibeebipillid ja trombioht. Kui naine läheb arsti juurde sooviga, et talle beebipillid määrataks, viib arst või ämmaemand läbi küsitluse tema ja ta lähisugulaste tervisliku seisundi kohta. Kui aga naine ei vasta ausalt, võib tal olla kõrgendatud oht saada tromb. Trombiohtu tekitavad eri tegurid, mõned neist on näiteks suitsetamine ja auraga migreenide esinemine. Naised, kes suitsetavad päevas kaks pakki sigarette, ei tohi mitte mingil juhul pille tarvitada. Lisaks on dr Loti sõnul suurenenud trombioht kõikidel naistel kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide tarvitama asumisel ja üle nelja tunni kestvatel lennusõitudel.

Varu naistearstile minekuks aega

Selleks, et naised saaksid kõikidele hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid puudutavatele küsimustele vastused, soovitab dr Lott varuda arstile minnes aega. Tema soovitus on broneerida rasestumisvastase meetodi esimese nõustamise jaoks kaks või kolm järjestikust arsti vastuvõtu aega ning kirjutada juba tekkinud küsimused eelnevalt üles, et need küsimata ei jääks. Seda võib loomulikult teha ka hilisematel visiitidel.

Dr Lott selgitas, et sobiva rasestumisvastase vahendi valimine võtab üsna kaua aega. «Kuna kõige tõhusamate rasestumisvastaste vahendite näol on tegemist ravimitega, siis ei tohi kõik soovijad neid tarvitada. Nimelt on erinevaid inimese tervislikust olukorrast sõltuvaid põhjusi, miks need ravimid on vastunäidustatud. Lisaks inimese tervisliku seisundi kaardistamisele tuleb tutvustada kõiki sellele inimesele sobivaid võimalusi, et tal oleks võimalik teha informeeritud ja teadlik otsus. Alles seejärel saab hakata tutvustama vahendi kasutamise ja toime põhimõtteid. Kuna reeglina on tõhusate rasestumisvastaste vahendite näol tegemist ravimitega, siis on neil, nagu kõikidel ravimitel, ka kõrvaltoimed. Ka neid tuleb inimesele tutvustada.»

Kui broneerida mitu aega, on arstil või ämmaemandal piisavalt aega patsiendile kõiki nüansse korrektsete terminitega selgitada; õige nõustamise korral selgitatakse patsiendile täpselt, mis tema kehaga ravimi tarvitamisel ja tarvitamise lõpetamisel toimuma hakkab. «Korralik rasestumisvastane nõustamine võtab kordades rohkem aega kui ühele patsiendile ette nähtud visiidiaeg, milleks on tavaliselt 20 minutit,» sõnas dr Lott. Kuna vastuvõtul saadav informatsiooni hulk on sellisel juhul väga suur ja kõik peensused ei pruugi meelde jääda, soovitab ta kindlasti hoida alles ravimi infoleht, et sealt vajadusel uuesti vastuseid otsida. Lisaks on võimalik küsida tasuta nõu amor.ee leheküljelt ning kuni 26-aastastele noortele mõeldud noorte nõustamiskeskustest.

Perfektset meetodit ei eksisteeri

«Ideaalne rasestumisvastane meetod võiks olla sajaprotsendiliselt tõhus, ilma kõrvaltoimeteta, vastunäidustusteta, mugav ja ohutu kasutada, odav, taaspöörduva toimega ning ei sõltu vahekordade toimumise sagedusest. Kahjuks sellist meetodit ei ole veel olemas,» sõnas dr Nele-Triin Lott. Seega tasub kõigil noortel neidudel meelde jätta, et otsus hakata kasutama hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid hakkab tõenäoliselt nende elu üht- või teistpidi mõjutama. Selleks, et nende mõjutustega aga piisavalt hästi kursis olla, tasub naistearstile minnes varuda aega, valmistada küsimused ette ja teha endale selgeks, mis sinu kehaga toimuma hakkab.

Aga miks mehed pille ei võta?

Praegu on olemas kaks meetodit, millega pärsitakse mehe võimet naist rasestada: kondoom ja vasektoomia. Naistele suunatud meetodite kokkulugemiseks on vaja appi võtta ka teine käsi: pillid, hormoon- või vaskspiraal, minipillid, plaastrid, implantaat, naiste kondoom, pessaar, tuperõngas, emakasisene süst ja vasektoomia. On siililegi selge, et soovimatute raseduste vältimise vastutus on suuresti lükatud naiste õlule. Kuid viimastel aastatel on püütud leida viise, et ka mehed saaksid rohkem soovimatute rasestumiste vastasesse tegevusse panustada. 

Viimaste aastate jooksul on toimunud mitu kliinilist katset ja uuringut. Kõige paremaid tulemusi on näidanud üks hormonaalne ja üks mittehormonaalne meetod. Hormonaalse meetodi puhul oleks meestel tarvis võtta beebipillile sarnast tabletti, milles on küll veidi teised hormoonid kui naiste omas – testosteroon ja progesteroon. Mittehormonaalse meetodi puhul süstitakse mehe seemnejuhasse mittetoksilist ainet, mis tapab ejakulatsioonil kõik spermatosoidid. 

Meeste pillidega on tehtud ka inimkatseid. Ühest neist, kus osales 320 meesterahvast, selgus, et 25 protsendil katsealustest oli niivõrd palju kõrvaltoimeid, et nad keeldusid ravimit edasi kasutamast. Nendeks olid näiteks akne, peavalud, kaalutõus ja libiido kadumine. Kõlavad väga sarnaselt nendega, mis on kirjas kõrvaltoimete alapeakirjaga lõigus naiste antibeebipillide infolehel, kas pole?