On siis vahet, mis baar — kas Triinu või Sveta?

Foto: Mihkel Lapmaa

Ei ole viisakas kategoriseerida inimesi ossideks, hipsteriteks ning luua enda jaoks stereotüüpe. Ometi me teeme seda. Õnneks pole kumbki poliitiliselt tagakiusatud vähemusgrupp, aga tugevat vastandumist on nende vahel siiski tunda. Kui mõlemad subkultuuri esindajad kohtuvad iga reede öösel täis peaga kebabi järjekorras, kas nad on tõesti siis nii erinevad?

Atmosfäär 

Ossid veedavad õhtu baarides, suuremad tähtpäevad aga klubides. Kus iganes parajasti sobib. Astun sisse ühte baari, mille nurgas mängib muusikat tõenäoliselt Eesti üks viimaseid töökorras jukebox’e. Interjööriga pole ülemäära vaeva nähtud, peaasi, et saab istuda ja juua. Kulunud nahkkattega diivanilaadsetel istumiskohtadel käib hoogne menetlemine. Muusikakeskusega võidu kostab baarileti äärest valjuhäälse mehemüraka arusaamatu jaur: „Ei noh lahjaga sa ikka kontrollid-mõtled midagi, aga kangega no ei tee ikka midagi.”

Hipsterite kogunemiskohad on julgema värvigamma ja sisedisainiga baarid. Justkui külastaksin Pipi sünnipäeva või külla Alice’i Imedemaad. Istuda saab vanavara kauplusest ja prügimäelt päästetud toolidel, euroalustest diivanil või rannatoolil. Värvilistele seintele on paigutatud vähem ja rohkem arusaamatuid nipsasju: kelladest rattakettide ja veidrate sepisteni. Kohe näha, et keegi on oma peent kunstniku kätt harjutanud. Leti äärest ei leia jauravaid onkleid, vaid üle ruumi kostub mahedat funk’i rütmi ning seltskondade jutuvada. See ei tähenda aga, et vestluse sisu oleks ossidest arukam. Võib-olla on lihtsalt viimases hädas mõnd ebatraditsioonilist filmirežissööri guugeldatud.

Joogivalik

Ossid käivad tuntud kommertsõllede või lihtsate kokteilide rada pidi. Sellelt teelt polegi väga võimalik kõrvale kalduda, sest baari joogivalik pole kuigi kirju. Väsinud ilmega baaridaami taga seinal on mõned uhkemad pudelid, kuid need tunduvad rohkem iluasjana. Kõige minevam kaup on vaadi Orikas ja Premium, sest need on alati parajalt külmad. Saab võtta ka pudelis, kuid ühe külmiku uks tõrgub ja laseb sooja läbi. Baariletti ehivad patriootlikud kiluvõileivad ning pirukad. Olgu muud lällamist nii palju kui võimalik, kuid leti taga proovitakse alati viisakad olla. Kõik teavad, et kui ka hiljem õlut tahad, ei tasu baaridaami ärritada. „Üks viineripirukas ja vaadi Orikas, palun!” Promill on promill. Ilma valehäbita.

Hipsteritel on kombeks baarilettide tagant tellida väga loovalt lahendatud küsitava väärtusega kokteile. Populaarsed on käsitööõlled ning triibulised, täpilised ja muud kirjud shot’id, mille nimed meelde ei jää, kuid koostisosadeks on ikka viin ja liköör. Baari valik on laiem kui Tallinn-Pärnu maantee. Nii mõnegi näost tundub, et peale neljandat käsitööõlut on maitsemeeled kurnatud ja tuimad. Tegelikult eelistaks lihtsat jaeõlut, kuid koha ja seltskonna imago ei luba sirutada kätt vesise Originaali suunas. Teadupärast Triinu baaris seda muret pole. Teenindajad sobivad olustikku sama hästi kui väsinud baaridaam ossikasse. Letil pole küll pirukaid, kuid sealt võib leida tipipurgi kirjaga „I’m feeling tipsy tonight ;).” Sama.

Tähelepanek hipsteritele: Reedeõhtune Telliskivi loomelinnak ei kuulu enam teile. See on räme ossikas. Bemmid, kust kostub ebaadekvaatselt kiire tempoga drum’n’bass, ja kõrvalolevat pidu mattev aknaid väristav bass. Lahtiste pagasnikute äärtel käib ohjeldamatu hängimine. Ettevõtlikumad teevad Balta turu parklas Selveri kärudega kiirendusvõistlusi. Tundub nagu olete pagenud väravate taha nurgatagustesse aiakestesse, perifeeriasse.

Inimesed

Osside seltskonnas hoitakse võimalikult lihtsat stiili. Mehed on reede puhul viisakama püksi jalga visanud. Mõnel on ka rinnale Hugo või Armani kirjutatud. Ruum vaevleb sunnitud maskuliinsuse üledoosis. Kuigi naised on end samuti üles löönud, on kleit ja kõrge kontsaking harv nähtus. See-eest juuksed on soengusse sätitud ning nägu tublisti meigitud. Tantsupõrandalt leiab vaid julgemaid, kuid õhtu edenedes kehtib ikkagi vanasõna: „Alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama.“ Tantsitakse nagu juuakse – valehäbita. 

Hipstereid vaataks justkui läbi kaleidoskoobi. Pilt on kirju nagu tedremuna. Seltskonnad on progressiivsele maailmavaatele omaselt vabameelsed ning altimad eksperimenteerima erinevate riiete, aksessuaaride ja soengutega – julge hipsteri rind on mustritest tulvil. Kaltsukast ostetud hilbud, kodus peegli ees ise lõigatud soengud ja peaaegu väline eristamatus pompsudega – vaid seni, kuni taskust ilmub uusim iPhone või märkad Rootsi disaineri 350-eurose letihinnaga nahast seljakotti. Tantsukultuur paikneb skaalal: ühes otsas liiga cool, intelligentne ja kriitiline olustiku suhtes, et liigutada ennast rohkem kui lihtsalt pead ja põlve rütmi järgi nõksutades; teises otsas äärmiselt ekspressiivne kokteil Tuljakust, twist’ist ja diskost.

Iga hipster püüdleb unikaalsuse poole, aga tundub, et mida rohkem püütakse erineda, seda enam ollakse lõpuks ühesugused. Kogu kirev eneseväljendus sulab ühtlaseks värviliseks massiks. See-eest kõiki osse on võimalik ühe hooaja Guessi moekataloogi ära mahutada. 

Osside ja hipsterite sarnasus ilmneb ka jututeemades – muude olmemurede, näiteks remonti tegeva naabri, õllehinna või halva ilma, kurtmise kõrvalt kostub kriitika valitsuse pihta. Pässid, poisikesed, sabasjõlkujad ning kes kõik veel moodustavad valitsuse. Juba Originaali lembus oli esimene märk sellest, et sarnasus kahe subkultuuri vahel võib olla vaid välimine.

Muusika

Sarnaselt interjöörile pole ossilikes baarides ja klubides ka muusika valimisele palju energiat raisatud. Harilikud leierdatud tümpsu- või rokihitid panevad pea nokkima ja käsi üles tõstma. Diskor pole enamasti ette nähtud. Piisab raadiost, Spotify genereeritud playlistist või klientide kasutusse usaldatud jukebox’ist. Kuigi volüüminuppu keerata ei kardeta, kannatab baaris veel juttu rääkida. Ja kui see juba täidab kõik ootused, siis milleks rohkem pingutada. Neil on lõbus.

Hipsterite muusikavalik on žanriliselt kindlasti palju varieeruvam kui ossipidudel – on kuulda retsi vaibakloppimist, alternatiivrokki, „All Out 80s” playlisti, räppi, gruuvi. Planeeritud pidudel mängib muusikat paberitega diskor ja siis võid õues sama valju muusikat nautida kui toas. Võib tunduda, et ka muusikavalikul ollakse vabameelsemad, kuid samas on kuulda snoobilikku juttu sellest, kuidas üht või teist artisti ei kannata üldse kuulata.

Peosoovitus: Lihtsuse ja autentsuse otsijaile võib mõjuda värskendavana külastada üht ossipidu. Kui sulle aga meeldivad üllatused ja sügavam filosofeerimine, käi ära ühes hipsterbaaris. Ära ei tohiks unustada, et kõigile meeldib üks hea pidu.