#ACNEPOSITIVITY. Kogukond, mis informeerib, katsetab ja toetab.

Foto: Berta Kisand

Kuigi akne on maailma kõige levinum nahahaigus, millega puutub ühel või teisel hetkel kokku enamik inimesi, ei torka see avalikus ruumis silma. Aknet kaetakse, varjatakse.  Just seetõttu on Instagramis saanud populaarseks #acnepositivity liikumine, kus inimesed jagavad enda lugusid akne ja teiste nahahaigustega võitlemisest. 

Kogukond kasvab iga päevaga järjest suuremaks. Hashtag’idega #acnepositivity ja #skinpositivity on praeguseks tehtud kokku üle 135 000 postituse ja see arv suureneb iga nädalaga. Tuntumatel #acnepositivity kasutajatel, nagu näiteks @myfacestory, on üle 80 000 jälgija. Paljud sisuloojad, näiteks @beautifulbybreakfast, teevad seda enda sõnul kahel eesmärgil: dokumenteerida ja jagada enda lugu ning näidata teistele, et nad ei ole oma murega üksi. 

„#acnepositivity eesmärk peaks olema suunatud rohkem sellele, et on okei mitte veel kohal olla, nii-öelda endaga kooskõlas või joone peal“

Eesti sisuloojatest on oma akne teekonda enda jälgijatega jaganud Merilin Taimre ehk Paljas Porgand. Uurisin Merilini käest, miks ta otsustas niivõrd paljudele meelehärmi valmistavast teemast avalikult rääkida. «Et teisedki, kes on aknega kimpus, ei tunneks end üksi,» põhjendas ta. «Tahan näidata inimestele, et me ei peaks oma väärtust vaid füüsilisele ilule seadma.» Tema meelest on oluline, et veelgi enam avaliku elu tegelasi endast filtriteta pilte jagaks, sest vaid niimoodi kaob ära ettekujutus perfektsetest inimestest. Ta lisas: «Arvan, et neid ilunorme peaks lõhkuma igal pool: filmides, ajakirjades, moelavadel, sotsiaalmeedias ja ennekõike oma peas.»

Samas juhib Merilin tähelepanu sellele, et aknest ei tuleks rääkida kui millestki, millega lihtsalt ära harjuda. Aknega tuleb tegeleda. «#acnepositivity eesmärk peaks olema suunatud rohkem sellele, et on okei mitte veel kohal olla, nii-öelda endaga kooskõlas või joone peal,» ütles Taimre. Ta lisas, et seni, kuni teekond tervenemise suunas kestab, ei tohiks aknet häbeneda, end sellega seostada ja identifitseerida.

Mitte vaid füüsiline haigus

#acnepositivity liikumine juhib tähelepanu sellele, et akne ei ole vaid füüsiliselt laastav – see mõjutab tihtipeale ka inimese vaimset seisundit. Juba 1948. aastal märkisid seda USA dermatoloogid Marion Sulzberger ja Sadie H. Zaidens ja kirjutasid raamatus „Psychogenic Factors in Dermatologic Disorders“, et ei ole nahahaigust, mis tekitaks rohkem ebakindlust, alaväärsustunnet ning füüsilist ja psüühilist traumat kui akne.

Rahvusvahelises Dermatoloogiaajakirjas ilmunud teadustöö „Anxiety, Depression, and Nature of Acne Vulgaris in Adolescents“ autorid jõudsid järeldusele, et akne võib lausa viia selleni, et inimene tunneb sotsiaalset ärevust, isoleerib end maailmast ega jätka enam tavapäraste tegevustega

Akne ja vaimse tervise seost on süvitsi uurinud näiteks Lesley M. Arnold, Cincinnati ülikooli psühhiaatriaprofessor. Ta kirjutab raamatus «Essentials of Psychosomatic Medicine», et aknega võivad kaasneda depressioon, enesehinnangu ja -kindluse langus ning suurenenud ärevus. Just nahahaigused, eriti need, mis hõlmavad nägu, võivad meid naelutada koju nelja seina vahele.

Rahvusvahelises Dermatoloogiaajakirjas ilmunud teadustöö «Anxiety, Depression, and Nature of Acne Vulgaris in Adolescents» autorid jõudsid järeldusele, et akne võib lausa viia selleni, et inimene tunneb sotsiaalset ärevust, isoleerib end maailmast ega jätka enam tavapäraste tegevustega. Need on aspektid, millest akne all kannatajad enamasti avalikult ei räägi. #acnepositivity liikumine aga õhutab inimesi neist probleemidest rääkima ja nendega tegelema. See julgustab inimesi toast välja minema ja nautima oma elu, laskmata aknel ennast häirida, sest akne on samamoodi haigus, nagu seda on astma või aneemia.  

Sisuloojad kui katsejänesed

Tihtipeale alustavad #acnepositivity liikumise aktivistid oma postitusi lausega «Ma ei oleks aasta tagasi uskunud, et jagan sotsiaalmeedias endast meigivaba pilti, kuid siin ma nüüd olen». Lisaks sellele kirjutatakse, millised ravimid, meetodid ja tooted päriselt aitavad ning millised mitte. Näiteks kasutaja @theblemishqueen ja paljud teised jagavad ausalt oma kogemust Roaccutane'iga, ühe kõige kangema akne retseptiravimiga. 

@theblemishqueen hoiab enda jälgijaid kursis sellega, mitmes ravinädal tal parajasti on, millised on kõrvalnähud ja kuidas on lood enesetunde ja vaimse tervisega.

Roaccutane'i kõrvaltoimete nimekiri on üüratu pikk. Selle võtmise eel peavad naised tegema rasedustesti, kuna ravim põhjustab loote väärarenguid. Samuti tuleb igakuiselt arsti juures kontrollis käia ja anda seal lisaks rasedustestile ka maksaproov. Roaccutane'i seostatakse ka depressiooniga. @theblemishqueen hoiab enda jälgijaid kursis sellega, mitmes ravinädal tal parajasti on, millised on kõrvalnähud ja kuidas on lood enesetunde ja vaimse tervisega. Ta jagab nii lihtsamaid kui ka raskemaid hetki ja annab soovitusi neile, kes Roaccutane'i teekonda alles alustavad.  

#acnepositivity sisuloojad kukutavad müüte ja jagavad nippe selle kohta, millised toidud, harjumused ja elustiilivalikud tekitavad aknet ning missugused mitte. Üks selline kasutaja on @teamacne, mille taga on Brian Turner – noormees, kes on alates 15. eluaastast aknega maadelnud.

Veel üks probleem, millele #acnepositivity liikumise eestvedajad tähelepanu juhivad, on fototöötlus – üks mitmest ebarealistlike ilunormide allikast. Sel teemal palju sõna võtnud kasutaja @its.shiny, kes on 19-aastane New Yorgis elav modell. Tema nahk on kõike muud kui perfektne. Ta maadleb aknega nagu paljud teisedki temavanused neiud, kuid erinevalt suuremast osast eakaaslastest on tema tööks näha piltidel veatu välja. @its.shiny on otsustanud oma jälgijatele näidata, millised on tema pildid enne ja pärast Photoshopi kasutamist: ilma fototöötluseta on piltidel näha nii vistrikke kui ka aknearme. Sellega näitab ta, et ülisile nahk, mida näeme (sotsiaal)meedias, pole reaalne ning see on absurdne, et võrdleme ennast inimestega, keda päriselt olemas ei ole. #acnepositivity liikumise eesmärk on murda maha kehtivad ilunormid ja näidata inimestele, et me ei peaks laskma ebarealistlikel ilustandarditel enda elu kontrollida ja vaimset tervist kõigutada.