ALKOHOLITARBIMISEST ERIOLUKORRAS: Kas koroona ja Corona käisid käsikäes?

Foto: Erakogu

Eriolukorra juhi käsul sulgesid ööklubid oma uksed. Väike brunch sõbrannadega, toidu kõrvale saatjaks mimosad? Seadusevastane. Korteripidudel ei pidanud politsei saabumist kartma vaid alaealised. Nendes baarides, kus uksed veel lahti olid, sai tipsutada kuni kümneni – sellalgi teiste klientidega kahemeetrist vahet hoides. 

Kõlab nagu kuiva seaduse pooldajate märg unenägu. Samal ajal aga nimetas Eesti Ekspress nädala sõnaks „On-Nomi”, mis tähistab jaapani keeles online-joomist. Kui varem nägi laupäeva hommikuti Instagramis klubi- ja baaripilte, siis eriolukorra ajal ilutsesid seal kuvatõmmised Zoomi-pidudest. Esmaspäeva pärastlõunaks võis saada sotsiaalmeedias kena ülevaate, kes on kodukontori nädalat alustanud veinipokaaliga.

Kuidas mõjutas eriolukord eestlaste alkoholitarbimise harjumusi? Lühike vastus: ega me veel ei teagi. Andmed aprillikuu alkoholiaktsiisi laekumise kohta jõuavad avalikkuseni ilmselt juunikuu lõpus. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudil, kes koostab iga-aastaselt ülevaadet alkoholi turust ja tarbimisest, pole veel küsimusele vastamiseks sobivaid andmeid. „Reeglina toob majanduslangus kaasa tarbimislanguse,“ sõnas Eesti Konjuktuuriinstituudi direktor Marje Josing, nentides samal ajal, et kurbi üksikjuhtumeid see ei välista. Kurbi üksikjuhtumeid ehk olukordi, kus näiteks see sama kontorist koju kolinud inimene jõuabki iga tööpäeva lõpuks veinipudeliga ühele poole.  

Vanematega tina ei pane

Ülevaatlike andmete puudumise tõttu otsustasime pöörduda vastuste leidmiseks sotsiaalmeediasse. Pärisime inimestelt, kas nad on hakanud alkoholi vähem või rohkem tarbima eriolukorra ajal ning miks. Vabade tekstilahtritega küsimustikule vastas kokku 497 inimest. Vastajate vanus varieerus vahemikus 18-62, keskmine vanus oli 27. Mõistagi ei ole selline valim esinduslik ning tulemuste pealt ei saa teha põhjapanevaid järeldusi eestlaste alkoholitarbimise kohta. Küll aga aitavad inimeste vastused mõista ajendeid, miks keegi eriolukorras pudeli järele haaras või ei haaranud.

Rohkem kui pooled küsimustikule vastanutest ütlesid, et tarvitasid eriolukorra ajal alkoholi tavalisest vähem. Väiksemat tarbimist põhjendati peamiselt seltsielu kokkukuivamisega. „Minu jaoks on joomine pigem sotsiaalne tegevus,“ kirjutas 21-aastane tudengineiu. „Karantiinis ei näe põhjust juua. Iganädalased baariskäigud on asendunud kodus Netflixi avastamisega.“

Mitmed põhjendasid tarbimise vähenemist ka teise keskkonda kolimisega. Mõni noorem vastaja kolis eriolukorra alguses tagasi vanematekoju, kus mõte väikesest õllest oli altim tekkima, kui ühiselamus üksi elades. Ka maale kolimine mõjus osadele hästi. „Jõin varem veini nii nädalas korra või kaks õhtuti, et kiiresti lõdvestuda,“ kirjeldas 24-aastane naine. „Täna, kus saan elada maal, olla koos perega, ei ole selleks absoluutselt mingit vajadust“.

Kolmandik vastajaid leidis aga, et nende alkoholitarbimine tõusis eriolukorra ajal. Põhjusteks nimetati igavust ning vaba aega, aga ka stressi ja ärevust. „Proovisin paar päeva kaine püsida kodus, üldine tuju ja enesetunne oli palju halvem, tingitud igavusest,“ kirjutas 23-aastane mees, kes eriolukorra ajal pudeli juba lõunast lahti korkis. „Ma magan ja töötan ühes toas, väga halb, õlu aitab tuju üleval hoida. Tahaks normaalsusesse tagasi minna, päeval kaine olla ja õhtul baari suhtlema minna.“

„Hommikul ei pea normaalne nägu ees olema,” vastas teinegi kodukontorisse kolinud, 21-aastane mees. 

Eriolukord kruttis kõrgemaks ka lapsevanemate stressitaset. 43-aastane naine tõdes, et jõi eriolukorra ajal rohkem ja tihemini.  „Täiskoormusega kodukontorit pidada ja kahe lapse e-õpet ning huvikoole korralda on liiga palju ühele üksikemale…,” kirjutas ta. „Loodan, et see kohutav aeg saab juba läbi.”

Tavaline pidu vs veebipidu – kus on alkoholi rohkem?

Rohkem kui pooled vastajatest ütlesid, et on eriolukorra ajal osalenud e-peol. 82% neist tarbisid seda tehes alkoholi. Kas veebipidutsemise käigus tarvitati rohkem või vähem alkoholi kui tavalisel peol? Selles küsimuses läksid kogemused lahku.

42-aastane naine tundis, et hoolimata iganädalastest e-kogunemistest sõpradega, jõi ta alkoholi varasemast vähem. „Esimesel korral küll võtsin veini välja, aga järgmistel kordadel pole isu olnud,“ ütles ta. „Terve pudeli lahtikorkimine enda jaoks tundub ka mõttetu.“

24-aastane mees seevastu tõdes, et on sõpradega eriolukorra ajal veebi teel isegi rohkem kokku saanud, kui tavalisel ajal saaks ning sellega on ka kogused suurenenud. „Õhtuti on igav, tavaliselt võtame sõpradega õlled ja teeme heli/videokõne,“ kirjutas ta.

Vastajate hulgas oli ka neid, kellele mõte veebipeost täiesti vastukarva käis. „E-peo kontseptsioon on täiesti totter,“ leidis 22-aastane tudeng. „Erinevad vestlusringid ja -teemad ei saa orgaaniliselt kujuneda.“

Mine võta siis kinni, kas eriolukord aitas eestlaste soojasid suhteid alkoholiga lahendada või hoopis süvendas neid. 4dimensiooni toimetus jääb selles küsimuses ootama Eesti Konjunktuuriinstituudi 2020. aasta alkoholi aastaraamatut!